-
Reset
+
President Ilves: Balti koostöö mõõdik on investeeritud eurode arv meie ühisesse taristusse
11.10.2011
“Ma ei väsi kordamast, et Eesti-Läti nagu ka laiemalt Balti koostöö tulevik on seotud sellega, kas ja kuidas mõistame ühiste taristu- ja energeetikaprojektide olulisust meie piirkonnale,” ütles töövisiidile Läti Vabariiki saabunud president Toomas Hendrik Ilves, kes kohtus Läti presidendi Andris Bērziņš’i ja valitsusjuhi Valdis Dombrovskisega.
Eelkõige tähendab see toetust Balti riike ülejäänud Euroopaga ühendavale raudteele Rail Baltic ja Leetu rajatavale uuele tuumajaamale, mille ehitamises osaleksid Eesti, Läti, Leedu ja Poola.
“21. sajandi Balti koostöö ei ole deklaratsioonide kirjutamine, vaid ühiste – meile endile ja kogu Euroopa Liidule vajalike – projektide vedamine,” kinnitas Eesti riigipea. “Me oleme ühinenud Euroopa Liiduga poliitiliselt ja majanduslikult, nüüd tuleb luua ka logistilised ja energeetilised ühendused.”
President Ilvese sõnul on siin oluline Eesti, Läti ja Leedu vastutustundlikkus nii iseenda kui ka teiste ees.
“Ja et kõik oleks üheselt selge: minu jaoks on Balti koostöö mõõdik investeeritud eurode arv meie ühisesse taristusse,” ütles Eesti riigipea.
Kohtumistel Riias räägiti ka Eesti-Läti kahepoolsetest suhetest, mida president Ilves nimetas töisteks ja mõlemale poolele majanduslikult olulisteks. Nii kuulub Läti jätkuvalt Eesti nelja suurima kaubanduspartneri hulka ning Eesti on Rootsi järel Lätti – kus on registreeritud üle 1500 Eesti kapitali osalusega firmat – teine investeerija.
President Ilves tunnustas Schengeni viisaruumiga ühinemise järel järjest süvenevat piiriülest koostööd, mille üheks tulemuseks on võimalus, et 2013. aastal saavad Eesti ja Läti piirialade elanikud pöörduda arsti poole ja saada ravi mõlemas riigis.
Eesti riigipea õhutas Lätit liikuma edasi euroalaga liitumisel, sest: “Meie tulevik on väga tihedalt seotud muidugi Euroopa Liiduga, aga samuti euroga. Samal ajal näitavad kõik märgid, et euroala liigub suurema lõimumise suunas ja väljajääjatele võib see olla kurb tulemus. Oleks väga halb, kui Eesti ja Läti jääksid erinevate riikide gruppidesse, kus ühes otsustatakse ja teises mitte. On meie mõlema rahvuslikes huvides, et nii Eesti kui ka Läti oleksid otsustajate rühmas.”
Kõneldes Euroopa Liidu idapartnerlusest, mis on suunatud ühenduse naaberriikide suuremale kaasamisele, rõhutas Eesti riigipea: esmalt peavad need maad tegema oma ühemõttelise valiku, kuhu nad tahavad kuuluda ja millist tulevikku nad endale soovivad.
“Küsimus on lihtne – kas me oleme kaasteelised Euroopa teel või lähestikku asuvad, kuid erinevatel teedel liikuvad riigid,” ütles president Ilves. “Kui see valik on Euroopa ja euroopalikud väärtused, siis on Euroopa Liit valmis neid toetama, julgustama, abistama. Aga valik, millest tulevikus ka kinni pidada, tuleb neil endil teha.”
President Ilves kohtus Riias ka Läti eelmise riigipea Valdis Zatlersiga.
Läti on esimene riik, kuhu 10. oktoobril Eesti parlamendis taas riigipea ametivande andnud president Ilves tegi töövisiidi.
Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229
