Eesti president kohtus Saksamaa riigipeaga
Neljapäev, 23 Oktoober 2008 17:49
Tänasel Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kohtumisel Saksamaa liidupresidendi Horst Köhleriga keskenduti rahvusvaheliste suhete probleemidele, julgeolekule, üldisele finantskriisile, aga samuti kahepoolsetele suhetele.
“Saksamaa on Eestile väga oluline partner: peame võrdselt oluliseks meid ühendavaid ajaloolis-kultuurilisi sidemeid ning solidaarsusel ja ühtsetel väärtustel põhinevat koostööd Euroopa Liidus ja NATO-s,” ütles president Ilves.
Rääkides julgeoleku tagamisest, olid presidendid Ilves ja Köhler üksmeelel, et 21. sajandi NATO tähendab organisatsiooni kuuluvatele riikidele tingimusteta kaitset, samuti maailma julgeolekule olulisi operatsioone ning - mis eriti oluline - alliansi naaberriikide õhutamist ja julgustamist demokraatlikele reformidele, mille õnnestumine laiendaks julgeolekuvööndit Euroopas.
“NATO-l ei ole õigust Afganistanis käega lüüa ega väsida,” ütles president Ilves, kõneldes alliansi suurimast operatsioonist. “Me suudame olla edukad, kui võidame enda liitlasteks järjest rohkem kohalikke elanikke, mis suurendaks julgeolekut selles jätkuvalt rahutus riigis. Samal ajal tuleb meil tugevdada ISAF-i operatsioonil osalevate riikide tahet ja panustamist, mis muudaks meie tegevuse järjest jõulisemaks ja usutavamaks ning mille õnnestumine näitaks NATO tõsiseltvõetavust.”
Kõneldes NATO võimalikust laienemisest, toetas president Ilves lahtiste uste poliitikat, rõhutades, et uute liikmete vastuvõtmine on alliansi sõltumatu otsus, mille üle ei ole vetoõigust kolmandatel riikidel.
“NATO uksed on jätkuvalt avatud neile, kes on ennast avanud demokraatlikele reformidele ja õigusriigile, on seejuures järjekindlad ja edukad ning soovivad ühineda alliansiga,” kinnitas president Ilves. “NATO ei ole täna ühegi riigi vastu, ta on ühiste väärtuste ja põhimõtete, ta on demokraatia poolt.”
Vene-Gruusia augustisõjast rääkides rõhutas president Ilves, et Venemaa peab pidama kinni endale 12. augusti Sarkozy-Medvedjevi vaherahuleppes võetud kohustustest ja viima oma väed 7. augusti eelsetele positsioonidele.
“Tagada tuleb põgenike tagasipöördumine, humanitaarabi takistamatu juurdepääs ning rahvusvaheliste vaatlejate takistamatu juurdepääs konfliktiterritooriumile, eriti Lõuna-Osseetiasse,” ütles president Ilves.
Riigipead Ilves ja Köhler kõnelesid ka energiapoliitikast, sealhulgas energiajulgeolekust, kus ärihuvid ei saa lämmatada meie ühiseid väärtusi.
“Energiaühendused pole pelgalt äriprojektid, vaid eelkõige on need siseturu toimimise ja energiajulgeoleku tagamise vahendid,” lausus president Ilves. “Seetõttu tuleb leida võimalus Euroopa Liidu poolseks finantseerimiseks julgeoleku seisukohalt oluliste ühenduste loomisel. Sidusama ühisturu ning riikidevaheliste energiaühenduste loomine ja arendamine on kõigi Euroopa Liidu riikide huvides.”
Presidendid Ilves ja Köhler rääkisid pikemalt ülemaailmsest finantskriisist ja selle mõjudest. Mõlemad tõdesid, et Euroopa Liidu riikide huvides peab olema ja ongi taastada pankade ja kodanike usaldus ning üldine tasakaal maailma finantsturul.
“Maailma ulatuses on praegu tegemist vähemalt kahe probleemiga - lisaks finantsturgude stabiliseerimisele on tarvis vältida finantsprobleemide ülekasvamist üldiseks majanduskriisiks,” ütles president Ilves. “See vajab koordineeritud tegutsemist nii Euroopa Liidu tasemel kui ka laiemas rahvusvahelises plaanis.”
Eesti on seni finantskriisist suhteliselt puutumata jäänud, seda suuresti tänu Eesti panganduse tihedale integreeritusele Põhjamaade finantssektoriga, mis on praeguses finantskriisis hästi hakkama saanud, kinnitas Eesti riigipea, lisades: “Eesti majanduse kohandumine algas juba aasta enne finantskriisi jõudmist Euroopasse, kuid järgmised paar aastat saavad ka Eestis majanduspoliitilises mõttes kindlasti keerukad olema.”
President Ilves esitas liidupresident Köhlerile kutse riigivisiidiks Eestisse.
Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229