-
Reset
+
President Ilves: meie ühine kohustus on mitte lasta vastutustundetutel inimestel kasutada internetti relvana
19.01.2011
Kaasaegsed internetilahendused ehk e-elustiil suurendavad küll sotsiaalset kaasatust ja läbipaistvust, kuid samas on meie poliitilises päevakavas tõusnud tähtsale kohale küberruumi kaitse ja küberjulgeolek, ütles president Toomas Hendrik Ilves Rootsi välisministri Carl Bildti algatusel korraldatud küberjulgeoleku seminaril Rootsi Kaitsekolledžis Försvarshögskolan.
“Üksikisikud, rühmitused ja riigid püüavad ära kasutada asjaolu, et küberruum on ebaühtlaselt reguleeritud. Hiljuti ilmunud Stuxneti viirus näitas taas, kui haavatav on küberruum,” kõneles Rootsis riigivisiidil viibiv Eesti riigipea. “Ma eeldan, et lähiaastatel muutuvad veebipõhised ründemeetmed üha täiuslikumaks ja keerukamaks. Praegu oleme näinud vaid jäämäe tippu.”
President Ilvese sõnul “oleme edukalt liikunud küberjulgeoleku „musta augu” demüstifitseerimise suunas ja oleme muuhulgas välja töötanud riiklikud küberjulgeolekustrateegiad”.
Seda tehes oleme vahetanud oskusteavet ja kogemusi, rääkis Eesti riigipea, nimetades positiivseks avameelset dialoogi Rootsi ja Eesti vahel küberjulgeoleku valdkonnas. Nii näites korraldasid mullu maikuus Tallinnas tegutsev NATO küberkaitsekeskus ja Rootsi Kaitsekolledž erinevate Rootsi asutuste ja Eesti Küberkaitseliidu toel rahvusvahelise küberkaitseõppuse „Balti Küberkilp”.
“Küberruum on üleilmne ja seetõttu peab ka meie reaktsioon olema üleilmne,” meenutas president Ilves, kinnitades, et Eesti on pühendunud küberkaitsealase laiapõhjalise rahvusvahelise koostöö edendamisele sarnase mõtteviisiga riikide vahel, mis on küberohtude puhul sama tähtis kui teiste piiriüleste ohtude puhul.
Eesti riigipea avaldas heameelt, et küberjulgeolek on hiljaaegu võetud uurimise alla ka rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas NATOs, Euroopa Liidus ja Euroopa Nõukogus. Nii on NATO asunud koostama alliansi üksikasjalikku küberkaitsepoliitikat ja see teema on pälvinud tähelepanu ka seoses uue strateegilise kontseptsiooniga. Euroopa Liit aga on kehtestanud ühtse küberjulgeoleku poliitika ja viinud läbi esimese kogu ühendust hõlmava kriitilise tähtsusega teabetaristu kaitseõppuse.
President Ilvese hinnangul on tarvilik küberjulgeoleku õigusliku raamistiku läbivaatamine ning ta avaldas toetust Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioonile, mille rakendamist Eesti toetab ja kutsub kõiki riike, kes pole seda veel teinud, konventsiooni allkirjastama ja ratifitseerima.
Meie ühine kohustus on mitte lasta vastutustundetutel inimestel kasutada internetti relvana, rõhutas Eesti riigipea.
“Peamine küsimus seisneb selles, kuidas kehtestada küberjulgeoleku eeskirjad ja meetmed, mis võimaldavad meil reageerida küberohule, kaitstes samas internetivabadust. Vastust ootab küsimus, kas on võimalik kasutada proaktiivset lähenemisviisi või peame looma interneti uue haldusstruktuuri,” kõneles president Ilves.
Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229
