President Ilves: meie otsuseid ja tegusid iseloomustagu vastutus Euroopa ees
Teisipäev, 08 Detsember 2009 12:19
Kõik Euroopa Liidu liikmesmaad, hoolimata suurusest või liitumise aastast, vastutavad nii ühenduse enda kui meie naabrite eest, tõdesid Varssavis eile õhtul kohtunud Eesti ja Poola presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Lech Kazcynski.
“See tähendab, et ükski Euroopa Liidu liikmesriik ei saa endale lubada mugavust olla otsustamisel vaikne kõrvaltvaataja, vaid meil kõigil tuleb võrdse innukusega kaitsta oma huve,” ütles president Ilves. “Kusjuures – lõppkokkuvõttes tähendabki see seismist tugeva ja ühtse Euroopa Liidu eest.”
Ühtne Euroopa Liit tähendab ka ühenduse sisemist võrdsust, mis välistab liikmesmaade jagamise uuteks ja vanadeks, väikesteks ja suurteks, kinnitasid Eesti ja Poola riigipead. Nad nimetasid ebamõistlikuks olukorda, kus Euroopa Liidu 158 välisesindust juhib vaid üks nn ida-eurooplane ja Euroopa Komisjoni 41 peadirektoraadi juhtide seas pole ainsatki esindajat mõnest riigist, mis ühines Euroopa Liiduga kuus aastat tagasi.
Samal teemal rääkis president Ilves ka Euroopa Kolledži Natolini linnakus Varssavis, vahetult enne kohtumist Poola riigipeaga.
“Ei ole [Euroopa Liidus] uusi liikmeid. Ei ole uusi, ei ole vanu. On aeg selgelt öelda, et me ei nõustu vahe tegemisega ühenduse liikmete vahel, meid kõiki tuleb käsitleda võrdsetena,” kõneles Eesti riigipea tudengitele, õppejõududele ja teda kuulama tulnud välisdiplomaatidele. “On ainult üks Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ja üle kõige, meie kodanikud. Võrdsed. Keegi neist ei ole uus ega vana.”
Presidendid Ilves ja Kazcynski nimetasid Euroopa Liidu ühishuviks stabiilsust ja edukust ühenduse naabruses, tõhusat energiajulgeolekut, Atlandi-üleste suhete tugevust, aga ka NATO õnnestumist Afganistanis.
Meil tuleb igati õhutada demokraatlikke reforme Euroopa Liidu naabruskonnas, sest nende reformide edukus suurendab ühenduse enda turvalisust, rõhutas Eesti riigipea, lisades: “Ent see tähendab ka meie vastutust, sest julgustades riike muutustele, peab meil olema julgust hoida neile lahti võimalused, mille poole nad püüdlevad.”
President Ilves tõi näiteks Lääne-Balkani riigid, kus mitmed maad on olnud reformide teel edukad, kuid mõnede Euroopa Liidu riikide vastuseisu tõttu on nende eurotee olnud seni mõneti takistatud.
“Nii on mul väga hea meel, et Euroopa Liidu välisministrid otsustasid lõpuks ometi jõustada Serbiaga sõlmitud stabilisatsiooni- ja assotsieerumislepingu, mille Holland mullu külmutas,” ütles Eesti riigipea.
Eesti ja Poola riigipeade sõnul peab Euroopa Liidu naabruspoliitika üks teravik olema suunatud endiselt Gruusia, Moldova ja Ukraina reformide toetamisele, kuid oluline on julgustada ka Valgevene ja Kesk-Aasia riikide valitsusi tegema valikut demokraatlike muudatuste kasuks.
“Euroopa Liit ei sekku nende maade siseasjadesse ega õpeta neid, kuidas tuleb oma elu korraldada, kuid me oleme valmis osutama igakülgset abi, kui nad valivad demokraatia ja õigusriigi suunas liikumise,” ütles president Ilves.
Kõneldes meie piirkonna – Balti riikide ja Poola – arengust, rõhutasid presidendid Ilves ja Kazcynski, et ühe maa edukus majanduskriisiga toimetulekul suurendab kogu regiooni edukust nii nagu ühe ebaedu lööb ka ülejäänud kolme maine pihta.
“Nii kannab igaüks meist vastutust mitte ainult enda, vaid kogu piirkonna käekäigu eest,” sõnas president Ilves, tunnustades Poolat, kes globaalse kriisi kiuste on suutnud säilitada majanduskasvu.
Kõne täistekst asub siin.
Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229