- Reset + PDFPrindi

"President Ilves näeks meelsasti Mulgimaa suurvalla teket", Valgamaalane

Vello Jaska


Äsja esitleti Abja-Palu­ojal esimest Mulgi sõnastikku. Esitlusel viibis ka president Toomas Hendrik Ilves.

Valgamaalt osalesid sõnaraamatu esitlusel peale allakirjutanu Tõrva linnapea Agu Kabrits, Helme vallavanem Tarmo Tamm, Hummuli vallavanem Enn Mihailov ja Põdrala vallavanem Aivar Uibu.

«Mulgiks olemine eeldab Mulgi murde oskamist ja selle kultuuri omaksvõtmist. Nüüd on üks oluline samm selles suunas astutud. Trükivalgust on näinud Mulgi sõnastik,» ütles esitlusel sõnaraamatu koostamise töögrupi juht, tulihingeline Mulgi murdekeele ja kultuuri edendaja Alli Laande.


Koostamisel osales ka Valgamaa inimesi


Laande tänas kõiki, kes andsid sõnaraamatu valmimisel oma panuse. Tõrva piirkonnast oli sõnastiku koostamise töörühma kaasatud Ants Taul Põdrala vallast Riidajast ja Asta Mäeorg Tõrvast. Viljandi maakonna valdadest osalesid Kristi Ilves, Ilse Israel, Asta Jaaksoo, Mare Keldo (Osi), Helju Lehesmets, Hillevi-Kärt Muska, Erna Elise Neimann, Karl Pajusalu ja Triin Todesk.

Raamatu olulisust ja vajalikkust rõhutas ka esitlusel viibinud Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

«Minu vanavanaema rääkis Mulgi murdekeeles ja oskas selles keeles ka kirjutada. Selleks aga, et meie esivanemate keel ja kultuur jõuaks ka tänapäeva noorteni ja kestaks üle aegade, oli vaja see raamatusse raiuda,» rõhutas president.

Samas lisas ta, et Mulgimaa peab taas saama rikkamaks ning jõukamaks. «Sõnastik on oluliseks tähiseks teel selle eesmärgini. See pole oluline mitte ainult meile, vaid kogu Eesti Vabariigile. See aitab põlistada meid, meie töökust, sihikindlust ja püüdu vaimuvalguse ning üha kõrgema elujärje poole,» lisas Ilves.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse, kes on Suur-Mulgimaa toetaja, ütles, et Mulgimaa kõige tõhusam kaubamärk on mulk ise. «Ajame ikka üheskoos Mulgi asja, töötame selle nimel, et igas Mulgimaa nurgas oleks võimalik ära elada ja selle rahvakillu identiteeti põlvest põlve kanda,» ütles Kruuse.


Mulgiks olemine on auasi


Ka Mulgi Kultuuri Instituudi vanem Erich Palm rõhutas, et mulgiks olemine on auasi – musta Mulgi kuube tuleb kanda rõõmuga ning Mulgi murret ja kultuuri palavalt armastada.

«Sõnaraamatut tehes kohtusin oma lapsepõlvekeele, täpsemalt öeldes emakeelega. Olen eriliselt uhke, et oskan selles suhelda,» ütles koostamisel väga suurt abi osutanud Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop.

Tartu Ülikooli professor Karl Pajusalu rääkis, et kahe maailmasõja vahel tehti Eestis küllaltki palju sõnaraamatuid, kuid Mulgi murde omani ei jõutud.

«Raamatu ilmumist on väga raske üle hinnata. Selles on ligemale 300 lehekülge, millel väga palju kasulikku teavet selle kohta, kuidas meie esivanemad rääkisid. On näitesõnu ja -lauseid, omapäraseid väljendeid, kõnekäände, tabavaid ütlusi ja võrdlusi,» sõnas Pajusalu.

«Seda raamatut tasuks lugeda, pliiats käes. Ikka selleks, et tähelepanekuid üles märkida, sest neid võib järgnevate sõnastike koostamisel vaja minna,» lisas professor.

Sõnastiku väljaandmist toetasid Mulgimaa kultuuriprogramm 2010–2013, kultuuriministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Raamatu on koostanud Alli Laande ja Triin Todesk, toimetanud Tartu Ülikooli keeleprofessor Karl Pajusalu ning Eesti Keele Instituudi direktor, mulk Urmas Sutrop, keeletoimetaja oli Ellen Niit.


Intervjuu


Raamatu esitluse järel palus loo autor president Toomas Hendrik Ilvesel lähemalt hinnata Mulgi sõnastiku ilmumise tähtsust ja Mulgi kultuuri hetkeseisu.


Härra president, kas Mulgi murdekeelel, kultuuril ja identiteedil on teie arvates elujõudu?

«Mulgimaa on läbi aegade tuntud oma jõukuse ja mulgid töökuse poolest. Kui 19. sajandi 60ndatel aastatel hakati Eestimaal kasvatama lina, said talupered jõukamateks. Sellest tulenevalt õnnestus neil ka oma lapsed saata ülikoolidesse tarkust nõutama. Mitu haritud eesti soost noort tõusis kõrgele ametikohale. Sellega koos levis mulgi vaim, töökus ja sihikindlus.

Need olulised komponendid kestavad üle aegade, kuigi Mulgimaalt on väga rasked ajad üle käinud ja mulke karm saatus tabanud. Siitsamast Mulgimaa südamest on kolm küüditamise lainet üle läinud. Need olid 1941., 1945. ja 1949. aastal. Kuid mulgid ei murdunud, vaid elavad edasi. Elame meiegi. Kindlasti järjest paremini.»


Mida tuleks teha selleks, et Mulgimaa areng kiirem oleks?

«Minu silmis peaksid kõik viis Mulgimaa kihelkonda ühinema. Olen sellest varemgi kirjutanud ja rääkinud. Selle tulemusena tekiks suur vald, millel oleks jõudu ja võimekust kiiremini edasi liikuda.

Minu arvates kunstlike piiride vedamine Eesti kaardile ei ühenda nendesse piiridesse jäävaid inimesi. Rahva ühendav jõud on aegade jooksul välja kujunenud traditsioonid, eesmärgid ja keelelised ning kultuurilised eripärad. Siinsesse pinnasesse on Mulgi murre ja kultuur sügavale oma juured ajanud. Sellele lisaks veel must Mulgi kuub. Nendel on seda rahvakildu ühendavat elujõudu.»


Kas äsja ilmunud sõnastik on ka oluline märk Mulgi murdekeele ja kultuuri põlistamisel?

«See on isegi väga oluline. Kui pole sõnaraamatut, pole ka keelt. Kui keelendid on kirja pandud, kestavad nad edasi. Raamatukaante vahele trükituna nad ei saa kaduda ega ununeda. Teisalt fikseerib sõnaraamat, missugune käibel olev sõna või väljend on õige. Minu arvates hakatakse seda sõnaraamatut väga laialdaselt kasutama.»