Reede, 10 Detsember 2010 00:00
Valentina Pop
EUOBSERVER, BRÜSSEL. Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles intervjuus EUobserverile, et Eesti liitumine euroalaga, mis toimub 2011. aasta alguses, on rahaliitu tabanud riikide võlakriisist hoolimata Eesti huvides.
„Ma ei tea, kas euroga liitumiseks on hea või halb aeg, ent on üsna selge, et euroalaga liitumine on meie huvides. See suurendab ettevõtete kindlustunnet, investorite kindlustunnet ning meie inimeste heaolu ja kindlustunnet,” sõnas Ilves neljapäeval, 8. detsembril, kui viibis kahepäevasel visiidil Brüsselis.
Ilves, kes aastatel 1983–1994 oli Raadio Vaba Euroopa ajakirjanik, nimetas kollaseks ehk tabloidajakirjandusele omaseks väidet, et euro laguneb koost või et eestlased on rumalad, kui tahavad euro kasutusele võtta. „Majandusspetsialistidega vesteldes ei ole ma kuulnud kedagi tõsiseltvõetavat ütlemas, et sellel on negatiivne mõju,” lausus ta.
Missuguseks kujunevad kriisi tagajärjed Euroopale – kas rohkem valitsustevahelist koostööd või rohkem Euroopa Liitu? Eesti poliitik märkis, et tema riik pooldab suuremat lõimumist, ja avaldas veendumust, et uue, kahekiiruselise Euroopa puhul kuulub Eesti õigesse rühma.
„Kui see juhtub, oleme meie kiires rühmas. Me pole küll sellise lahenduse poolt, ent kui asi puudutab tahet osaleda Euroopa lõimumises, siis oleme nende hulgas, kes soovivad suuremat lõimumist, mitte väljajäämist,” rääkis Ilves. „Kui vaadata praegust Euroopat ja seejärel riike, mis kuuluvad kõigisse peamistesse organisatsioonidesse, s.o ELi, NATOsse ja euroalasse, siis on nende hulgas vaid üks, mis vastab põhimõtteliselt kõigile esitatud tingimustele, puudutagu need kaitsekulutusi, eelarvepuudujääki või riigivõlga – see on Eesti.”
Kaitstes Saksa reeglipõhist eelarvelist vastutustunnet pooldavat seisukohta, märkis president Ilves ka seda, et „mõni aasta tagasi otsustas osa suurriike muuta stabiilsuse ja kasvu pakti reegleid, sest need olid ebamugavad”. See oli viide Prantsusmaa ja Saksamaa püüetele lõdvendada euroalas kehtivat 3% eelarvepuudujäägi nõuet.
„Kui olete kursis Thukydidese „Melose dialoogiga”, siis teate, et see, et kõik järgiksid reegleid, on kõige olulisem just väikeriikidele. Seepärast me järgimegi reegleid. Kui reegleid pole, teevad suured seda, mida tahavad,” sõnas president Ilves, viidates Vana-Kreeka ajaloolase Thukydidese tekstile, mis on rahvusvaheliste suhete üliõpilaste jaoks kohustuslik kirjandus.
Ilves märkis, et Põhja-Euroopa riigid „kalduvad üldjoontes eelistama eelarvelist vastutustunnet olematu raha kulutamisele”.
„Kui vaatame häälte jagunemist teenuste direktiivi küsimuses ligikaudu viis aastat tagasi, siis poolt olid põhjala riigid, kellel on pikaajalised kaubavahetuse traditsioonid ja kes tahtsid laiendada siseturgu suuremale hulgale teenustele. Seega pole küsimus mitte suuruses või väiksuses, vanuses või nooruses, vaid selles, et meil on asjadest sarnane arusaam.”
„Kui vaadata nende riikide eelarvepoliitikat, on selles ühine joon. Selles on midagi põhjamaist. Tõenäoliselt on tegu asjaoluga, et meil on külmad talved ja nii kipume me üldiselt säästma, et talvel toit otsa ei lõpeks. See tuleb sellest, et meie esivanemad olid talupojad,” naljatas Ilves.
Euroala praeguse kriisi põhjustena nimetatakse kaubanduse tasakaalustamatust ja vähest tarbimist Saksamaal. Selle taustal teatas president Ilves, et ta tuli Brüsselisse juhtima tähelepanu vajadusele edendada kogu blokki hõlmavat e-kaubandust. „Me oleme mures vähese tarbimise pärast – võtkem siis midagi ette. Mida teha: kas muuta kulutamine sakslaste jaoks lihtsamaks või küsida, miks sakslased ei kuluta? Ma arvan, et esimene variant on teisest parem. Neid ei saa tarbima sundida,” rääkis Ilves.
ELi leping
Endise välisministri ja Euroopa Parlamendi liikmena ELi teemadega kursis olev poliitik leiab, et Lissaboni leping ja selle eelkäija – ELi põhiseadus – ei pakkunud praeguse kriisi lahendamiseks vajalikke vahendeid.
„Kui luua midagi nii keerukat kui see leping, siis selgub, et on asju, mis ei toimi. Põhiseaduslepingut kirjutades sellisele suurele majanduslangusele ei mõeldud. Me isegi ei arvanud, et see on võimalik. Mitte keegi ei osanud seda ette näha. Kui keegi oleks osanud, oleks ta praegu väga rikas,” ütles ta.
Avaldades sümpaatiat föderaalse Euroopa toetajatele, väitis Ilves kümme aastat tagasi, et ainus viis lahendada ELi demokraatia puudujääk on luua kahekojaline seadusandlik võim, kus riigid on „senatiks” ja Euroopa Parlamendi liikmed „alamkojaks”. „See on aga minevik,” tõdes ta. „Seda ei juhtu.”
Mis puutub Lissaboni lepinguga loodud uute ELi institutsioonide praegustesse juhtidesse Herman Van Rompuysse ja Catherine Ashtonisse, siis Ilvese sõnul ei olegi ootused suured olnud: „Ausalt öeldes arvan, et suuri ootusi polnud. Paljud inimesed ei saa Lissaboni lepingust aru. Ootused jäävad tulevikku, kuni me lõpuks mõistame, mida need institutsioonid suudavad teha. Ma arvan, et eesistuja [Van Rompuy] rolli mõistame alles siis, kui oleme näinud mitut inimest sellele ametile sisu andmas.”
„Parlamentaarse süsteemiga ja sellega, et presidendil pole täitevvõimu, kulus Eesti rahval harjumiseks ligikaudu 20 aastat,” kirjeldas Ilves endise nõukogude vabariigi reforme.
WikiLeaks
President Ilvese sõnul on osa WikiLeaksi avaldatud USA diplomaatiliste kanalite materjale „üsna naljakad”.
„WikiLeaksi lugedes on huvitav täheldada, et avalikult ütlevad riigid üht, ent ametnikud räägivad sootuks teist keelt. Ma ei hakka laskuma üksikasjadesse, ent on väga huvitav näha, mida inimesed räägivad avalikult ja mida kinniste uste taga,” märkis Ilves.
Mis puudutab päevavalgele toodud NATO salajast teavet uue Balti riikide ja Poola kaitsekava kohta Vene sissetungi korral, leidis Ilves, et avalikuks tulekul ei ole olnud negatiivseid tagajärgi. Ühes WikiLeaksi avaldatud vanas dokumendis räägivad USA diplomaadid „peaaegu paranoilisest hirmust Venemaa kallaletungi pärast.”
„2008. aastal oli Gruusia sõda, seepärast arvan, et paljud riigid mõtlesid sellest [vahetult eesseisvast Venemaa rünnakust],” ütles Eesti riigipea. „Mina olen alati uskunud artiklisse 5,” lisas ta. NATO asutamislepingu artiklis 5 on öeldud, et konflikti korral kaitsevad kõik liikmed seda liiget, keda rünnatakse.
Küberrünnakud
Eestile, mida nimetatakse 2007. aastal toimunud ründe tõttu esimeseks ulatuslike küberünnakute alla sattunud riigiks, meeldib jätta endast küberkaitse valdkonna liidri mulje.
„Küberkaitse on põhimõttelist laadi küsimus, millega EL peab tegelema. Isegi riigid, kes ei tunne arvutit, peaksid mõistma, et EL võib lakata toimimast, kui me ei pööra küberjulgeolekule rohkem tähelepanu. NATO, Eesti ja USA pööravad küberjulgeolekule tähelepanu. Ent paljudes Euroopa kohtades isegi ei mõisteta veel, kui tõsine see probleem on,” hoiatas Ilves.
Ta soovitas ELil kriminaliseerida piiriülesed rünnakud ja võimaldada selles vallas suuremat politseikoostööd: „Kui rünne lähtub riigi seest, on igal riigil vahendid sellele reageerimiseks. Kui rünne tuleb aga väljastpoolt riiki – ja õigupoolest peaks olema täiesti rumal, et omaenese riigi vastu küberrünnak korraldada – see on peaaegu a priori piiriülene nähtus –, on esimeseks sammuks kasutada ELi institutsioone ühise õigus- ja politseiruumi loomiseks.”
Eelmisel nädalal leppisid ELi siseministrid pärast aasta aega Prantsusmaaga (teise kandidaadiga) peetud läbirääkimisi kokku, et ELi politseikoostöö andmebaase haldav agentuur rajatakse Tallinna.
„Meil on tõenäoliselt kõige suuremad andmebaasid, ent need pole ühes kohas. Ainus inimene, kellel on juurdepääs kõigile teie andmetele, olete te ise. Mitte kellelgi teisel seda juurdepääsu pole. Politsei saab vaadata teie liikluskäitumist. Arst saab vaadata teie terviseandmeid. Maksuhaldur näeb maksuteavet. Kõik need andmed on eraldatud, ent omavahel seotud teie ja teie kiipkaardiga,” kirjeldas Ilves Eesti olemasolevaid küberkaitsemeetmeid.
Link originaalloole EU Observeri kodulehel.
