-
Reset
+
"Ilves pakkus Saksamaa visiidil välja oma lahenduse põgenikekriisile", ERR Uudised
25.05.2015
Johannes Tralla, Saksamaa
Toimetas Liis Velsker
Euroopa julgeolek, digirevolutsioon ja põgenikud - need olid kolm teemat, mille üle arutati president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiidi ajal Saksamaale kõige rohkem.
Sinimustvalgete lippudega kaunistatud Berliin võttis Eesti riigipea ja teda saatvad delegatsioonid vastu sündmusele kohase pidulikkusega, vahendas ETV saade "Välisilm".
Neli päeva kestnud tiheda programmiga riigivisiidi sisse mahtusid tseremoniaalsed hetked auvahtkonna ja pärgadega, liigutavad hetked Arvo Pärdi muusikaga ja avameelsed hetked Saksamaa poliitiliste liidritega.
Kohtumistel Saksamaa liidukantsleri, presidendi, rahandus- ja välisministri ning Bundestagi liikmetega oli keskseks teemaks julgeolekuolukord Euroopas, eelkõige habras vaherahu Ida-Ukrainas.
"Kas Minski rahulepet viiakse ellu?" küsis ERR-i ajakirjanik.
"Ei, ilmselgelt mitte. Ainus märk lootusest on see, et keegi ei eita, et selline lepe on olemas. Aga ei saa öelda, et seda tõsiselt ellu viiakse," vastas Bundestagi president Norbert Lammert.
"Kohati arvestatakse sellega, et separatistid ründavad uuesti. Seega parim, mida me praegu loota võime, on see, et tekib nn külmutatud konflikt ning seni, kuni ei rakendata Minski kokkulepet, jäävad Euroopa sanktsioonid loomulikult jõusse," leidis Bundestagi riigikaitsekomisjoni juht Hans-Peter Bartels.
President Ilvese riigivisiit oli hea hetk, et kinnitada Saksamaa sõdurite osalust heidutus ja väljaõppemissioonidel Balti riikides.
"Saksamaa on põhimõtteliselt juba andnud märku oma valmisolekust lähetada kolme Ida-Euroopa riiki rotatsiooni korras mõneks kuuks, võib-olla kuni kolmeks kuuks, vastavalt üks sõjaväekompanii, mis osaleb õppusel ja mis seejärel tuuakse Saksamaale tagasi. Ma usun, et esimene lähetus saab toimuma juba sel aastal ja ilmselt järgmisel aastal lähetatakse kolm kompaniid vastavalt kolme eri riiki," lausus Bundestagi riigikaitsekomisjoni juht Hans-Peter Bartels.
Teema, mille president Toomas Hendrik Ilves tõstatas nii ettevõtjate ärifoorumil kui ka poliitikutega kohtudes, puudutab digitaalset revolutsiooni Saksamaa tööstuses, niinimetatud Industrie 4.0, milles on oluline roll Euroopa Komisjoni asepresidendil Andrus Ansipil.
"See on suur asi Saksamaal, kuidas nad teevad oma majanduse ümber, kuidas nad kohanevad, mis on väga IT-põhine kontseptsioon. See ei lähe läbi, kui meil ei ole ühtset digitaalset turgu. Kui teed IT-l põhinevat tööstust, kus andmed ei saa liikuda üle piiri, siis ei tule midagi sellest välja. See on asi, millega kõik on nõus," ütles president Toomas Hendrik Ilves.
Ja siis on teema, milles Eesti ja Saksamaa valitsuste seisukohad põhimõtteliselt erinevad. Euroopa Komisjoni ettepanek põgenike jagamisest kvoodi alusel on Saksamaal üldiselt hästi vastu võetud. Berliin on seni allkirjastanud rohkem asüülitaotlusi kui ükski teine pealinn ja ootab immigratsioonikriisis solidaarsust ka Ida-Euroopalt.
"Peame tulevikus kindlustama, et meil on Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ausam põgenikekoorma jagamine," märkis Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier.
"Meil on ühine arusaam olukorra üle kurtmise osas. Retoorikas räägime solidaarsusest. Kohe, kui koorma jagamisest räägime, on kõikjal Euroopas täiesti isemoodi arutelu. Pikka aega ei tegeletud üldse selle olukorraga. Nüüd nõustuvad kõik, et me ei saa sellega leppida. On kõhklused aktsepteerida, et see pole üksnes teoorias ühine väljakutse, aga ka praktikas," rääkis Bundestagi president Norbert Lammert.
"Mis on teie sõnum Eesti poliitikutele, kes ütlevad, et Eesti ei saa immigrante vastu võtta, kuna meie kogemus nõukogude immigratsiooniga teeb meid haavatavaks?" küsis ERR-i ajakirjanik.
"Ajalooliselt võiksin viidata hämmastavatele inimmassidele, kes pidid pärast II maailmasõda põgenema ühest Euroopa osast teise ja on edukalt integreeritud. Poliitikuna saan korrata juba öeldut: kui kõigil on oma vabandused, siis ütleme, et me ei ole valmis probleemi lahendama," vastas Lammert.
President Ilves vastas ajakirjanike küsimustele konstruktiivse kahemõttelisusega. Ühest küljest möönis riigipea Saksa meedia ees, et paadipõgenike lapsena omab ta pagulaste küsimuses teistsugust arvamust kui suur osa Eesti valijatest. Samas kritiseeris riigipea Komisjoni arusaamatu arvutuskäigu eest.
"Täiesti läbipaistmatud ja arusaamatud on esialgsed kvoodinumbrid, mistõttu ma soovitan inimestel mitte teha suurt numbrit sellest veel. Me alles praegu küsime, mis alusel te tegite seda...see on ettepanek, see ei lähe läbi veel ilmtingimata," lausus president.
Põgenikekriisi lahendamiseks on Ilvesel oma nägemus, mis ei kätke smugeldajate paatide põhja laskmist ega asüülitaotlejate ümberjagamist liikmesriikide vahel. Pikaajaline lahendus peitub tomatites, ütleb riigipea.
"Tuleb ühist põllumajanduspoliitikat muuta nii, et me võiksime lasta Põhja-Aafrika inimestel kasvatada oma tomateid ja eksportida neid Euroopasse. Praegu on minu meelest täiesti absurdne olukord, kus me üheltpoolt ei lase nende riikide tooteid Euroopasse ja samal ajal paneme väga palju raha, et nad areneksid," tõi Eesti riigipea välja.
Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika muutmine on poliitiliselt veel kordi keerulisem kui pagulaste ümberjagamine, mistõttu jätkab Euroopa Komisjon viimasega. Uusi arvutusi põgenike ümberpaigutamise osas liikmesriikide vahel võib Brüsselist oodata kolmapäeval.
Artikkel ERR Uudiste veebilehel.
