- Reset +

"Läänemaa Kodukandi rahvas viis maapäevale hõrgutisi ja sai mõtteainet", Lääne Elu, 15. august 2013

15.08.2013

Tarmo Õuemaa

Läänemaa Kodukandi liikumise 20 liiget võtsid Saaremaal nädalavahetusel peetud Eesti X maapäevast kõik, mis võtta jaksasid, kinnitas delegatsiooni juht Urmas Naudre.

Kuna maakonnast maakonda rändav maapäev on populaarne, võis igast maakonnast osa võtta vaid 20 inimest. Saarlased olid külalismaakonnad valdade vahel ära jaganud, läänlasi võõrustas Kihelkonna vald. Läänlased said Kihelkonna rahvalt suitsulesta ja soolavimba ning tutvusid Mihkli talumuuseumiga.

Ühe päeva pärast poleks 400 Eesti maaelu eestvedajal olnud mõtet mere taha sõita, seepärast kestis maapäev reedest pühapäevani.

President toetab külaliikumist

Reede õhtul pidas maapäeva-listele kõne president Toomas Hendrik Ilves. President Ilvese hinnangul oleneb külaliikumise tegudest ja mõtetest külade käekäik, aga ka meie kõigi ühine tulevik. "Mida tegusam ja julgem on meie vabakond, seda targem ning ettepoole vaatavam on meie riik," ütles ta.

"President on ka varasemail maapäevadel olnud. Minule on positiivne kogemus, kui lähedal on meie president külaliikumisele ja kui hästi ta sellesse suhtub. See on innustav," ütles Urmas Naudre.

President Ilves kuulutas reedel maapäeval välja ka Eesti aasta küla. Tiitli sai Jõgeva maakonna Lustivere külade piirkond. Nominent oli ka Virtsu, mille esindaja Aimar Roo-mets sai presidendilt käepigistuse ja kingiks Ene Ergma tähekaardi.

Suvitajate ja põliselanike ühendamine

Laupäeval jagati maapäeval osalejad pisikesteks rühmadeks ja saadeti Saaremaa küladesse. Urmas Naudre sattus koos Võru-, Rapla- ja Jõgevamaa esindajaga Saaremetsa ja Saare külla. Maapäeva peateema oli "Aastaring külas", konkreetsemalt pidid külalised oma külamuljetest kokku panema ettekande kohalike ja suvekülaliste suhetest.

Külas oli sel päeval laat ja suvekohvik. "Küla seisukohalt ei olnudki laada tähtsam eesmärk asju vahetada, vaid pakkuda kohta, kus ühe küla inimesed omavahel suhelda saaksid. Pole ju enam piimapukke ega autolavkasid," ütles ta.

Eriti sellistes külades, kus on valdavalt üle 50aastased põliselanikud ja endale maja või krundi soetanud aktiivsed suveasukad, on küla ühendavaid suhtlusvõimalusi vaja.

Need võivad tekkida täiesti ootamatult. "Meie vastuvõtja Eha Ennemuist rääkis, kuidas projektirahaga soetati põllumasinaid, millega kartulit panna ja võtta. Et see töö tuleb hea ilmaga kiiresti teha, koguneb selleks nüüd kogu küla. Nii et hoopis teise valdkonna asi aitas küla omavahel läbi käima panna," ütles Naudre.

Head ideed olid ka külaajaleht ja naabrivalve - suveasukate majad on talvel tavaliselt tühjad ja kui keegi sisse murrab, on ta maakonnakeskusest tuleva turvamehe kohalejõudmise ajaks ammu kadunud.

Kaks meetrit Läänemaa hõrgutisi

Laupäeva õhtusse mahtus spordiprogramm, mille rannajooksu võitis läänlane Raimond Danilov, ja juba vana traditsioon — toidulaud. Iga maakond sai kaks meetrit lauapin-da oma hõrgutiste väljapanekuks ja teistega jagamiseks.

"Meie laud oli esinduslik ja ilus," rääkis Naudre. "Oli vürtsikilu ja kalakotletti, palju kooke ja hoidiseid, põdravorsti ja Kirimäe küla suitsuvorsti, veini Vormsist ja Kirblast. Kes maitsmas käis, see kiitis." Teiste laudadelt oli Naudrele meeldejäävaim vin-nutatud hobuseliha. "Ma ei saa enam üldse aru, miks sellest hobuseliha müügist skandaal tehti," ütles ta.

Õhtul viidi osalejad Salme valda külateatri etendust vaatama. Muusikalises naljamängus "Puujala ja Ükssilma sõda" oli 33 tegelast. "Kujutan ette, kui vahva võiks see olla näiteks Haapsalu jahisadamas," ütles Naudre. "Külateatrigur-maanile oli see supersuutäis." Pika päeva lõpetas simman. Pühapäeva hommikul peeti foorum "Haldusuuendus läbi kogukondliku toe", millest võttis osa ka regionaalminister Siim Valmar Kiisler. "Meile, Lääne-Nigula ühinejaile, oli see väga kasulik kuulata. Eriti see, mis puudutas vallamaja, teenuste kaugust inimestest ja e-teenuseid," sõnas Naudre. "Kasu sai, aga pean kuuldut veel enda sees seedima." Pühapäeval esitleti Saaremaal raamatut "Külavedurid — lood Eestimaa tegusatest külavanematest", milles läänlastest leiab tutvustamist Aime Koit.

Külaliikumise maapäev ehk külade parlament koguneb 1996. aastast. Selle eesmärk on koondada oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistele mõttetalgutele maaelu arendamise teemal.

"Tahan kiita Läänemaa delegatsiooni, kes oli vahva, töine, osavõtlik," ütles Naudre.