-
Reset
+
"Presidendi kantselei ametnikud käisid Maidla kalmel arheoloogiks", Raplamaa Sõnumid, 26. juuni 2012
26.06.2012
Maire Kõrver
Presidendi kantselei ametnikud proovisid kätt arheoloogina Märjamaa vallas Maidla kalmel, mis on Eesti suurimaid nii territooriumi kui ka varasematel kaevamistel välja tulnud leidude arvukuse poolest.
Valgekraesid oli neljapäeval, 21. juunil kätt mullaseks tegema tulnud ligi 30. Selleks, et neil maapõue lihtsam pääseda oleks, oli päeva algul kamar tehnika abiga juba lahti võetud.
Maidla kalme vajab hooldust ja korrastamist, kuna 1980ndatel toimunud kaevamiste järel jäi see lõpuni korda tegemata. Tookord asuti kalmel kiirelt päästekaevamisi teostama pärast seda, kui osa kalmest oli sovhoosi põlluharimistööde käigus üles küntud.
Toona ja ka nüüd juhtis kalme hooldust ja järelkaevamist arheoloog Mati Mandel. Objekti on oma tehnikaga hiljuti uurimas käinud Saksa arheoloogid. Mandeli sõnul pakub Maidla kalme suuremat huvi ka selle poolest, et enne arheoloogide uurimistöö algust oli see nn kullaotsijate - detektoristide - poolt läbi sorkimata ala.
"Arvasime, et varem läbi kaevatud leiurikas ala vajab veel täiendavat ülevaatamist; sest kalme varasemad uuringud toimusid avariikaevamistena, millele vajutas oma pitseri kaevamiste kiirus. Aga ka kaevajate kontingendi ebaühtlus ja asjaolu, et tookord ei jõutud pinnast korralikult läbi sõeluda," selgitas kaevamis- ja korrastustööde juhataja Mati Mandel.
Üheks päevaks arheoloogiks kehastunud presidendi kantselei töötajad asusid kõigepealt sõeluma varasemate kaevamiste mullahunnikuid. Eesmärk oli kätte saada võimalikud seni leidmata jäänud väiksemad esemed, luukillud jne. Leiud tulemata ei jäänud. Nii näiteks ütles eelmisel nädalal Maidlas kalmet kaevanud presidendi kantselei siseosakonna nõunik Pille Osula, et talle sattus ette nii luukilde kui ka muudki. Põnevust lisas, kui sekka sattus midagi huvitavamat, Osulale näiteks rohekaks oksüdeerunud muistne ehtenaast.
Presidendi kantselei esindus töötas alal, mis sisaldas materjali muinasaja lõpust.
"Ühtlasi on vaja korrastada kaevandiala, mida oleks pidanud tegema omaaegne sovhoos, kes aga 1990. aastate algul oma eksistentsi lõpetas, jättes oma kohustused täitmata," märkis Mati Mandel.
1980ndate kaevamistel kokku kuhjatud hunnikuid asuti enne pinna tasandamiseks laialiajamist igaks juhuks veel kord läbi kaevama juba mullu suvel. Eelnevalt oli 2010. aasta sügisel käinud Eestis Saksa arheoloogiainstituudi rooma-germaani komisjoni arheoloog dr Sebastian Messal väikese georadariga. Nii saadi Maidla kalmete ümbrusest esimene paljulubav radaripilt, mis viitas, et ala tasub edasi uurida. Georadariga on kalmet uuritud kaks korda, teine kord mullu, kui töö võeti ette mastaapsemalt - auto järel veetava suurema georadariga.
"Kuna tehnika ja töövõtted on aastate jooksul täiustunud, pole välistatud, et kalmekohast õnnestub veel midagi huvitavat leida. Seni kogutud arvukast leiumaterjalist vanim ese on sõrmus 3.-4. sajandist - kuid sellest ajast on see ainus leid. Nii vanu rohkem välja pole tulnud. Üldiselt on vanemad leiud pärit 5-6. sajandist, hilisemad 13. sajandi algusest - ristiusustamise ajast," selgitas Mati Mandel ja lisas, et mullahunnikute uue sõelumisega on viimaste aastatega lisandunud varasematele leidudele pronksist ja rauast väikesed naastud, pronkstraadist spiraalid ja ketilülid, helmed ja savinõu-killud ning tugevasti põlenud luukillud, mis olid jäänud varem märkamata.
Mati Mandeli sõnul juhatas ametnike tööpäev arheoloogidena sisse Maidla tänavusuvised arheoloogilised kaevamised, mis kestavad põhiosas 2. juulist kuni augusti alguseni. Tööle oodatakse vabatahtlikke abilisi ning juba on teada mõned tulijad, kes on ka varem arheoloogidel näiteks oma puhkuse ajast abiks käinud.
"Tööandjad me ei ole ja palka ei maksa, aga süüa pakume," märkis juhendaja Mati Mandel. Mõnel päeval hakkab tööle 10, vahel vähem või ka rohkem inimesi. Arheoloogidest-juhendajatest on peale Mati Mandeli kohal veel paar inimest. Kindlasti käib objektiga vahetevahel tutvumas ka ekspert, kes tegeleb luude uurimisega, lisas Mandel.