- Reset + PDFPrindi

"Läti tahab eurot ja Rail Balticut", Pärnu Postimees, 13. juuni 2012

13.06.2012

Kaupo Meiel


Eesti ja Läti on paljuski sarnased, seda nii ajaloolt kui, nagu märkis president Toomas Hendrik Ilves eelmisel nädalal Läti riigivisiidi raames Kuramaal Liivi külas Mazirbes, põlisrahvaste geenidelt.

Samasugusest taustast ja ühtmoodi geenidest ilmselt tulenebki kahe riigi vahel sedavõrd hea, lausa suurepärane koostöö, millest kõneles Läti Vabariigi välisminister Edgars Rinkvis.

Koostööpunkte kahe riigi ja rahva vahel on palju, neist lähiaja olulisemad ilmselt euro ja Rail Baltic, kuid väiksemaid, ent samuti tähtsaid ühistegemisi jagub nii välispoliitika, ettevõtluse kui kultuuri valdkonda.


Äri Lätis


Eestlasi leidub Lätimaal, eriti Riias tõesti päris palju ja eestlased ajavad seal äri hoolega. 2007. aastast tegutseb Riias Eesti kaubanduskoda Lätis, millel on ligi 40 liiget ja mille tegevdirektor Hele Lõhmus kutsus Eesti ettevõtjaid kindlasti Lätti äri ajama ja kaubanduskoja poole pöörduma, et veidi abi ja juhatust saada.

Abi ja juhatust võib Lätis tõesti vaja minna. Üks asi on Riias vaatamisväärsustega tutvuda ja Lidos söömas käia, hoopis teine aga sinna paigale jääda ja ettevõtlusega tegelema hakata. Sealne Eesti kogukond pole just väike ja osa neist inimestest on Lätis elanud juba aastaid ning sedavõrd kenasti kohanenud, et näevad vigu rohkem kui head. Resümeerides siiski, et kui ei meeldiks, ega seal elaks ega tegutsekski.

Lätis on äriga kõrbetud küll ja veel, kuid kahtlemata leidub läbilööjaidki, nagu näiteks Tallink, millel Riia kesklinnas tegutseb paari aasta eest valminud kõrgel tasemel hotell ja mille laev kurseerib – tõsi, Läti lipu all – Riia ja Stockholmi vahel. Tallink on seega üks neist, mis kenasti on lõunanaabrite turul kohanenud, kuid kui heita pilk nende mitte just kõige paremas korras reisiterminalile, siis kohalikest sadamajuhtide suhtumine neisse jätab tublisti soovida.

Läti eestlaste negatiivsemat sorti mälestused vajadusest igal hetkel meelehead anda, et elu liikuma saada, ja sellest, et kohalikele ettevõtetele tundus kummaline korralikult riigimakse maksta, tipnesid ometi positiivsema noodiga, et viimase paari aastaga on pilt tublisti paranenud. Mis mainitud meelehea andmisse puutub, siis seda ei pruugi võtta pelgas äriajamise kontekstis, vaid üldisemalt. Näiteks võis teatud ümbrik omanikku vahetada siis, kui vanemad lapsele kindlas lasteaias kohta soovisid.

Ettevõtluskliima ja muu elu paranemisele on kaasa aidanud riigi kontrolli karmistumine selles suhtes, mis maksude maksmist puudutab. Teiseks parandas lätlaste suhtumist eestlastesse väga palju Eesti suutlikkus suurest majanduslangusest välja tulla. Kunagine üleolek on muutunud üpris siiraks imetluseks ning eestlaste aeglasest ja uimasest olemusest iroonilises võtmes enam eriti rääkima ei kiputa.

Eesti ja Läti majandus- ja ärisidemete kohta arvas president Andris Brziš koos Ilvesega 6. juunil Eesti–Läti ärifoorumit avades, et kaks riiki peaksid tegema senisest veel tihedamat koostööd, ja avaldas veendumust, et meie tulevik on helge.

Teatud näitajate võrdlus paistab koostöö toimimist kinnitavat, kuid arenguruumi jagub. Nimelt investeerisid Läti ettevõtted eelmisel aastal Eestisse 141 miljonit eurot, Eesti ettevõtted Lätisse ligemale 700 miljonit eurot. Teisalt impordib Läti Eestisse rohkem kui Eesti Lätti.

Loodetavasti suudavad lähiaastad neid tulemusi nii suurendada kui veidi lähendada ja võimalik, et sellele aitab kaasa eelmisel nädalal Eesti kaubandus-tööstuskoja ja Läti kaubandus-tööstuskoja vahel sõlmitud koostööleping, millele kirjutasid alla vastavalt Toomas Luman ja Gundars Strautmanis.


Euro ja Rail Baltic


Kaks lähiaja suurt väljakutset, mis Lätil ees seisavad ja nii majanduslikku kui muud koostööd Eestiga parandaksid, on euro ja Rail Baltic.

Läti elanike toetus eurole üleminekule on madal. Kui Eestis toetas eurole üleminekut 2010. aastal läbivalt umbes 50 protsenti, siis Lätis püsib toetus kõigest 15 protsendi ligi. Mõnes elanikerühmas on see ehk veidi kõrgem, kuid mitte oluliselt.

Seega on Läti valitsusel, mis järgmiseks kevadeks loodab Maastrichti kriteeriumid täita, on soov 2014. aastal tõesti eurole üle minna. Ülimadal toetus sellele käigule seab Läti valitsuse aga väga keerulisse seisu. Põhimõtteliselt oleks võimalik eurole üle minna jõuga, kuid rahva arvamusega konflikti minemisel on, teadagi, oma tagajärjed.

Eelnevat arvestades näebki Läti valitsus eesotsas peaminister Valdis Dombrovskisega oma rolli euro eeliste tutvustamises.

"Rahva toetus euroga liitumisele on vähenenud ja see ei ole eriline üllatus, kui eurotsooni puhul räägitakse kriisist, kriisist ja veel kord kriisist. Loomulikult tekib inimestel küsimus, miks euroga liituda, kui see tähendab ainult kriisi. Minu arvates on oluline võimalikult palju tutvustada inimestele kasu, mida euroga liitumine toob," rääkis Dombrovskis kohtumisel president Ilvese riigivisiidi pressidelegatsioooniga.

Dombrovskise sõnade kohaselt on Eesti Lätile väga hea eeskuju, sest Eestigi liitus eurotsooniga siis, kui kriisi tulek oli selge, kuid liitumisel oli nii rahanduslikult kui majanduslikult positiivne mõju ja sama stsenaariumi kordumist ootavad Läti juhid.

"Teiseks näeme kõnealust kriisi kui eurotsooni teatud riikide majanduslikku ja rahanduslikku kriisi, mitte euro kui sellise kriisi. Pealegi on Läti latt euroga seotud ja kõik, mis juhtub euroga, juhtub latiga. Seega on minu arvates ikkagi hea mõte euroga liituda," oli Dombrovskis kindel.

Omajagu tuge Läti europüüdlustele andis president Ilveski, kes rõhutas oma toetust igal juhul ja avaldas Eesti–Läti ärifoorumil kõneldes selgesõnalist veendumust, et euro on Euroopale elutähtis, eriti väikeriikidele.

Arvestades Ilvese üpris suurt populaarsust Lätis – tema intervjuud kohalikule ajakirjandusele saavad palju tsiteeritud ja ohtralt positiivset vastukaja ning tema läinudtalvine iseseisvuspäeva kõnegi leidis lõunanaabrite pool kajastamist –, võis Eesti presidendi jõuline tugi rahva arvamust euro suhtes veidi positiivsemaks muuta.

Eurole üleminek muudaks Eesti ja Läti suhted nii ettevõtluses tervikuna kui näiteks turisminduses kindlasti sujuvamaks, kuid teine ja pärnakaile üsna oluline kahe maa lähendaja on Rail Balticu valmimine.

Pärnu Postimehe küsimusele, kas lätlased ikka siiralt soovivad Rail Balticu valmimist, sest aeg-ajalt paistab see suurprojekt olevat tähtis pigem eestlastele ja leedukatele, vastas Dombrovskis, et tegemist on väärarusaamaga, sest umbes pool aastat tagasi leppisid kolme Balti riigi peaministrid kokku, et nad toetavad Rail Balticu projekti.

"Muidugi on väga oluline, millistest allikatest seda finantseeritakse ja kui suur osa projekti maksumusest täpselt tuleb Euroopa Liidult. ELi tugi peaks olema 85 protsendi ümber ja rääkisime Euroopa Komisjoni asepresidendi, transpordi eest vastutava Siim Kallasega, et ta hoiaks silma peal, et komisjon sellise osaluse tõesti kindlustaks," selgitas peaminister.

Vastates Pärnu Postimehe provokatsioonimaigulisele küsimusele, kas ta suunduks Rail Balticu valmides Riias rongile astudes esimesena Eestisse või Leetu, jäi füüsiku ja majandusharidusega Dombrovskis pragmaatiliseks, teatades, et see oleneb sellest, kuhu tal on vaja sõita, kuigi, jah, see eelis lätlastel on, et saavad otse sõida nii Leetu kui Eestisse.

Nali naljaks, aga ega päris probleemivaba Rail Balticu tulevik Lätis ole. "Meile tekitab küsimusi see, kuidas Rail Baltic Lätis kulgema hakkab. Praegu on tee kaardile joonistatud läbi Garkalne, mis ilmselt ei ole üks olulisemaid Läti linnu ega tähtsamaid liiklussõlmi. Meil on väga vaja seda teed muuta nii, et meie taristu peamised osad saaksid kokku ja Rail Baltic oleks ühenduses Riia, Riia keskvaksali ja Riia lennujaamaga," rääkis Dombrovskis.

Peaminister oli Garkalne suhtes kergelt irooniline, sest tegu on üsna väikse asulaga, mis paikneb Riia kesklinnast ligikaudu 24 kilomeetrit põhja pool. Ilmselgelt poleks rongipeatusest Garkalnes suurt kasu, seega seisab Lätil Rail Balticu kulgemistee suhtes ees palju vaidlusi ja planeeringuid, arvatavasti enam kui Eestis. Ent vähemalt selles võime Lätile (Dombrovskisele tuginedes) loota, et uue raudtee suhtes on meelestatus pigem positiivne.