- Reset +

"President Ilves: mulgi mentaliteedile tasub toetuda", Valgamaalane, 22. mai 2012

22.05.2012

Vello Jaska

Mulgimaa eri piirkondadest kohale sõitnud rahvas pidas reedel Halliste põhikoolis mõttetalguid teemal «Mulgimaa 21. sajandil».

Sõna võtsid vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, haridusminister Jaak Aaviksoo, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, majandusteadlane Andres Arrak, Tartu Ülikooli uusaja professor Mati Laur, Tartu ja Helsingi Ülikooli keeleteaduste professor Karl Pajusalu, ajakirjanik Tiina Kaalep, mõned Riigikogu liikmed ning piirkondade omavalitsuste juhid.

«Mulkidele omased traditsioonid on pikad, sügavad ja kestvad. See tähendab, et sellele mentaliteedile tasub toetuda,» rõhutas president.

Haldusreformist rääkides avaldas ta veendumust, et selle läbiviimisel tuleb toetuda ajaloolisele traditsioonile. Tema arvates oleks ühtne Mulgi vald juba küllalt suur, et elu proportsionaalselt edasi vüa ja et tekiks ka tugev indentiteet, mis seoks piirkonna rahva ühte.

«Kui tahame, et mulklus säilib, oleks vaja tugevat poliitilist, territoriaalset ja kultuurilist sidet. Mulgi häärber oleks vajalik tõmbenumber, mis seoks piirkonna tervikuks,» arudes Ilves.

Tõrva linnapea Agu Kabritsa sõnul peavad mulgid 21. sajandil4 järele jõudma nü setudele kui ka võrukestele. «Mulke on Mulgimaal ligikaudu 25 000. See on arvestatav suurus. Seega on ressurss olemas, kuid küsimus on selles, kuidas seda ära kasutada,» rääkis Kabrits.

Majandusteadlane Andres Arrak tõi oma sõnavõtus esile Eestimaa arengujooni, mis pole olnud eriti roosilised. «Kas jõuame selleni, et mõnekümne aasta pärast näidatakse viimast eestlast Rocca al Mare vabaõhumuuseumis?» tõstatas Arrak küsimuse.

Ta lisas, et kui väljaränne sama intensiivselt jätkub, pole Eesti enam varsti jätkusuutlik riik. «Meie noored ei saa praegu aru, et siin, Eestimaal, oma juurte juures elamine on šanss elada ühel ilusamal ja rikkamal maal. Kahjuks oleme aga sidemed maaga läbi lõiganud,» nentis Arrak.

Mõttetalgulised soovitasid igal mulgil mõelda pingsalt sellegi üle, mida saab igaüks ise oma piirkonna edendamiseks ära teha.