- Reset + PDFPrindi

"Lennusadamas avati Meremuuseumi renoveeritud lennuangaarid", Delfi, 11. mai 2012

© Vallo Kruuser (Eesti Ekspress)

11.05.2012

Täna kell 19 avati pidulikult Meremuuseumi renoveeritud Lennusadama lennuangaarid, mis on Euroopas ainulaadsed.

Lennusadama angaarid valmisid aastal 1917 Peeter Suure merekindluse osana ning tegemist oli insenertehnilise suursaavutusega, sest see oli esimene kord, kui loodi sellises mahus monoliitne raudbetoonist kuplikujuline vorm ilma igasuguste sisemiste sammasteta, vahendas ERRi uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

1945. aastal anti Lennusadama ala sõjaväele ja nii püsis see suletud piirkonnana kaheksakümnendate aastate lõpuni. 1990. aastatel sai Eesti Vabariik Lennusadama ala justkui oma valdusse, tegelikkuses käis aga kohtuinstantsides ja kohapeal kibe omandivaidlus, mis päädis 2006. aastal sellega, et Eesti riik võttis Lennusadama lõplikult üle.

Lennusadama angaarid avatakse külastajatele homme hommikul kell 10 ning need on avatud järjest 33 tundi kuni pühapäeva õhtul kella 19-ni.

President Ilves ütles tänasel pidulikul avamisel, et taastatud Lennusadam muudab Eesti rikkamaks.

"Põnevad ajaloolised vesilennukite angaarid on leidnud endale väärilise ja sobiliku sisu. Eesti on saanud rikkamaks ning hävimisest on päästetud ehitus- ja insenerikunsti suurepärane näide," ütles president Toomas Hendrik Ilves Eesti Meremuuseumi Lennusadama pidulikul avamisel.

"Selle muuseumiga oleme merelinna Tallinna veidi enam avanud merele ja muutnud tüki mereäärsest sovetlikust tühermaast taas inimestele avatud linnaruumiks," rääkis riigipea. "Mere kaldale tekkinud ja koos merega kasvanud linn ei saa seista seljaga mere poole ning tema rannaäär ei tohi olla linna häbiplekk, vaid just vastupidi, linna ilus ja kutsuv esikülg. Uus Lennusadam on üks esimesi samme, mis seda okupatsiooniajast jäänud suletust murrab."

Riigipea tänas Eesti Meremuuseumi tublisid inimesi ja direktor Urmas Dresenit selle suure töö ning ennekõike muuseumi Lennusadamasse rajamise mõtte hoidmise ja elluviimise eest ning vesilennukite angaaride taastamisel osalenud arhitekte, insenere ja ehitajaid, kelle töö oli tänapäeval sama unikaalne, kui hoone ehitamise ajal pea sajand tagasi.


Artikkel Delfi veebilehel.