-
Reset
+
"Küberjulgeoleku Gordioni sõlm vajab riikide koostööd", Äripäev, 20. aprill 2012
20.04.2012
Raul Rikk (Küberjulgeoleku nõunik/Trustcorp)
Eelmisel nädalal USAs toimunud strateegilisel küberküsimuste ümarlaual rõhutas president Ilves taas, et liitlastel on viimane aeg alustada rahvusvahelises koostöös küberjulgeoleku tagamist. Miks räägitakse üha küberkoostöö alustamisest?
Riikide vastuolulised huvid. Võttes arvesse interneti halduse hajusust ning eri riikide infotehnoloogilist valmidust, küberuumi mõistmist, rünnakute kogemust või selle puudumist, julgeolekualase koostöövõime, riiklikke huve ja globaalseid ambitsioone, saame kokku puntra, mille lahtiharutamine nõuab saalomonlikku tarkust. Riikide tehnoloogiline võimekus, kogemused ja rahvuslikud huvid on paljuski vastuolulised. Kui USA, Hiina, Venemaa ja Euroopa Liit võistlevad digitaalse domineerimise pärast, siis Westi-sugused väikeriigid pingutavad virtuaalse ellujäämise nimel. Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastase konventsiooni komitee esimees Markko Künnapu leiab, et kuritegevuse osas on efektiivse koostöö põhiprobleem riikide vähene teadlikkus küberohtudest ning vähene võimekus nendega võidelda.
Eraettevõtluse potentsiaali kasutamine pole samuti kerge. Sobiva rolli leidmine ja usaldusväärsete koostöösuhete väljaarendamine riiklike institutsioonidega võtab aega. Aastaid Tallinnas NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuses töötanud ameerika analüütik Kenneth Geers nimelt uusi tehnoloogiaid Aleksandri mõõgaks, mis krooniliseks muutuva küberprobleemi lahendavad. Ka Eestis võime näha, et tehnoloogilised lahendused aitavad katta suurt osa infoühiskonna turvalisusest. Parimaks näiteks on AS Cybernetica juhtimisel loodud X-tee turvasüsteem, mis võimaldab eestlastel nautida e-teenuseid. Cybernetica AS-iga on sõlminud koostöölepingu USA kaitseministeeriumi teadus ja arendusagentuur DARPA, kes soovib Eestis väljatöötatud turvatehnoloogiaid tarnida USA valitsusele. Tõenäoliselt on Gordioni kübersõlme lahtiraiumiseks vajalikud nii diplomaatilised kui ka tehnoloogilised abinõud, lisaks hariduslikud ja organisatoorsed. Jääb loota, et president Ilvest saadab küberjulgeoleku eestkõnelejana edu ning NATO ja ELi liikmesriigid hakkavad paremat koostööd tegema.
