- Reset +

"Õhtusöök presidendiga", Harju Elu, 16. detsember 2011

16.12.2011

Ülo Russak

 

Esmaspäeval leidis president jälle mahti ajakirjanikega õhtustada - peale seda, kui ta 2009. aastal pressivaenlaseks valiti, näib see tavaks kujunevat. Ja ajakirjanike seisukohalt mitte just pahaks tavaks.

Kadrioru lossis pakutavat pisikest gurmeeõhtusööki meeldivas interjööris ja vahel ka mõningast mõttepinget pakkuvas seltskonnas ei saa ju lihtsalt halvustada. Tuleb vaid kriitiliselt analüüsida - et tegu poleks lihtsa äraostukatsega.

Alustati, nagu söökide puhul ikka, kergemast - lauale kanti eelroog ja president vürtsitas seda küsimustega Eesti riigi sisepoliitika kohta. Küsijaks rohkem Toomas Hendrik Ilves, vastajateks-kõnelejateks ajakirjanikud. Kolleegide mure isegi sellistes tugevates maakondades nagu Viljandi-ja Järvamaa: miks hööveldab valitsus riiki aina õhemaks?

Likvideeritakse viimasedki riigiametite osakonnad, töö järel lähevad ära ka inimesed. Ka see, mis piirkondlikuks arenguks ette võetud on - politseil ja piirivalvel, maksu- ja tolliametil on neli piirkonda - pole tavakodaniku elu lihtsustanud. Näiteks Järvamaa maksuametnikud resideeruvad Jõhvis.

Ekstreemsemate, jõustruktuuride viivitamatut sekkumist nõudvate korratuste puhul, nagu see oli 22. oktoobril Viljandis, tuuakse politseinikud Viljandisse Tartust. See võtab aga minimaalselt tunni - vahepeal võib kannatajate tervis, lausa elugi olla tõsises ohus.

 

Sõnumit polegi

 

Samad probleemid, mis teistes maakondades, on ka Harjumaal, ainult peegelpildis. Kui igal pool mujal suletakse inimeste lahkudes koole ja lasteaedu, siis Harjumaal ei mahuta lasteasutused lapsi ära. Kui igal pool kaotavad riigiametnikud töö, siis Tallinnas otsib maksuamet tikutulega revidente. Võivad olla ka vastava haridusega viimaste kursuste tudengid.

Mis on see sõnum, mille peaksin valitsusele või parlamendile edastama, tahtis Toomas Hendrik Ilves ajakirjanikelt teada. Ega ka ajakirjanikel presidendile edasiütlemiseks sõnumit olnud - meie regionaalpoliitika ei toimi, see pole ju midagi uut. See on vaid vana häda konstanteering, mitte uus sõnum.

Kui palju on viimase kümne aastaga kuskilt inimesi lahkunud, kuhu juurde tulnud - sellele peaks andma objektiivse vastuse peatselt algav rahvaloendus. Ja sealt saadav sõnum võib olla hullem, kui karta oskame. Kas see ka valitsusele ja parlamendile korda läheb, eks seda näita lähitulevik.

Ei saanud ajakirjanikud Eesti riiki ega tema presidenti sõnumiga aidata, ajakirjandus on ikkagi vaid ühiskonna peegelpilt. Kõlama jäi sisepoliitikast rääkides veel mõte: miks veetakse aastaid, kui mitte aastakümneid, metallitöö spetsialiste - keevitajaid – meile sisse Ukrainast või Valgevenest või veel kaugemalt, miks pole nende koolitamiseks kohapeal midagi ette võetud? Kutse-hariduskeskustes jätkatakse ikka jäigalt põllumajanduslike erialade kursil. Taludes ja põllumajandusühistutes vajatakse aina vähem töökäsi, laudas teevad töö lüpsimasinad, põldudel universaalmasinad.

 

Laevukesega tormis

 

Edasi järgnes tugevam osa õhtusöögist - kergelt suitsetatud tursk - presidendile meelepärases välispoliitiliselt vürtsikas kastmes. Kas on nüüd Eestile hea, et kuulume eurotsooni, või saime Titanicule viimased väga kallihinnalised piletid? tahtsid ajakirjanikud teada.

Presidendi arvates On Eestile siiski hea, et oleme eurotsoonis ja mitte väljaspool seda. Esmalt hakkavad pangad ja teised suurinvestorid rahasid välja tõmbama ikkagi neist riikidest, kus pole käibel ühisraha. Millise paanika see võib põhjustada, näitasid läinud nädalalõpu sündmused Lätis.

Mis on aga Eesti suurim garantii, kindlus sel tormisel maailma majandusmerel ikkagi püsima jääda, kui kreeni vajuvad või suisa ähvardavad põhja minna sellised majandusgigandid nagu Itaalia ja Hispaania? Kindlaid garantiisid polegi, oli presidendi sõnum selge.

Meie majanduslaevuke on küll hästi taglastatud, meie kindel eelarve on meie kõigi ühine päästevest, aga oleme liiga pisikesed, et ise maailma protsesse mõjutada. Peame hoidma tugevamate kiiluvette, jälgima, kuidas läheb meie peamistel ekspordi-partneritel ehk Soomel ja Rootsil, sest neile on jälle Saksamaa peamiseks ekspordipartneriks. Saksamaale omakorda Hiina - palju Saksa kaupa eesotsas luksusautodega läheb just Hiinasse. Nii et kui Euroopa Liidus võib keskmiselt majandus jahtuda kuni 10% SKTst, siis Eestit ootab kõigi prognooside järgi 2% majanduskasv. Küll väike, aga ikkagi kasv. Ja osa sellest võime kirjutada just euro arvele.

Nii see õhtusöök lõppes, liigse optimismita. Aga ka liigse pessimismita. Jätkame kasinalt ja usinalt, tõdes president. Pimedat aega on liiga pikalt olnud. See masendab.

Küll tuleb ka valgus. Esmalt lumi ja jõuluvalgus.