- Reset +

"Vihulat väisas neli presidenti", Virumaa Teataja, 3. detsember 2011

Laupäev, 03 Detsember 2011 10:38

Andres Pulver

 

Eile ja üleeile kohtusid Vihula mõisas kolme Balti riigi ja Poola presidendid, et keskenduda ühistele energia- ja transpordiprojektidele.

President Toomas Hendrik Ilves ütles, et Balti riigid on oma ühistegevuses jõudnud uude faasi. “Inimeste elu on vaja paremaks muuta, selleks ei piisa lihtsalt laulmisest, vaid on vaja teha tõsist tööd,” kõneles Ilves.

Presidendi hinnangul arutati Vihulas märksa konkreetsemaid asju kui varasematel kohtumistel. “Üks meie prioriteete on jõuda paremate ühendusteni Euroopaga,” lisas Toomas Hendrik Ilves.

“Balti ja Põhjala riigid on edukad üksnes läbi oma ühise tegutsemise Läänemere mõõtkavas, mis teeb meid nähtavaks ja kuuldavaks kogu Euroopas,” kõneles Eesti president.

Läti president Andris Bērziņš lausus, et energeetika vallas on Balti riikide tulevik ühisprojektides. “Baltikum ja Poola tegutsevad üheskoos ühise põllumajanduspoliitika ja pindalatoetuste suurendamise nimel, tegemist on väga tähtsa teemaga ja jõudsime ka kokkuleppele,” sõnas Bērziņš.

Leedu president Dalia Grybauskaitė rõhutas, et koostööd tehakse kahel tasandil – Balti mere piirkonnas ja Euroopa Liidus.

Poola president Bronisław Komorowski pidas väga oluliseks võimalust osaleda Balti riikide presidentide kohtumisel. “Poola vaatenurgast on oluline, et Baltikumi infrastruktuuri- ja energiaprojektid oleksid edukad,” rääkis Komorowski, kes lisas, et kuna Leetu kavandatud ühise tuumajaama rajamine on takerdunud, on Poola sunnitud keskenduma oma tuumajaama ehitamisele.

Komorowski kinnitas, et Poola on huvitatud Rail Balticust, mis on tema hinnangul tähtis projekt. “Peamine on, et läheksime üheskoos selle ambitsioonika ja ka väga kalli ettevõtmise jaoks raha küsima,” lisas ta.

Eurotsooni tuuseldava võlakriisi ainsaks lahenduseks on president Bronisław Komorowski arvates integratsiooni süvendamine. Samas uskus ta, et nii mitmedki eurotsooni riigid võiksid Poolast õppust võtta.

“Poola põhiseaduses on punkt, mis ei luba riigivõlal kasvada üle 60% SKPst, sellest võiks küll eeskuju võtta,” märkis Komorowski.

Kõneldes Euroopa mitut riiki tabanud finants- ja võlakriisist, nimetas president Ilves “äärmiselt muret tekitavaks”, et turgude usaldus euro ja euroala vastu järjest langeb, kusjuures kõik liikmesmaad pole olukorra tõsidusest veel aru saanud.

“Me vajame võimalikult kiiresti otsuseid, mis taastaksid turgude usalduse. Me ei vaja selleks aga uusi institutsioone või foorumeid, usaldagem lahenduse leidmisel Euroopa Keskpanka ja Euroopa Komisjoni,” kõneles Eesti riigipea.

Toomas Hendrik Ilves ütles, et teda teevad rahutuks jutud, milles üritatakse eurotsooni kriisi uute liikmesriikide süüks panna. “Kõik Balti merd ümbritsevad Euroopa Liidu riigid käituvad vastutustundlikult ja järgivad reegleid,” lausus president Ilves.

Sama meelt oli ka Poola president. “On fakt, et Balti riikide ja ka Poola poliitikud on reforminud riike ja majandust sügavalt ja edukalt,” sõnas ta. “Ei tea, kas see tuleneb kliimast või geenidest, aga me peaksime ka teistele riikidele oma edukast kogemusest rääkima,” lisas Komorowski.

President Komorowski lootis, et kui kõik kenasti laabub, võiks Rail Baltic, mille arengut tutvustas Vihulas neljale presidendile Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas, teoks saada aastaks 2020.

“Väga ilus oleks, kui rongid sõidaksid mööda Rail Balticut aastal 2018, mil nii Balti riigid kui ka Poola tähistavad saja aasta möödumist iseseisvumisest,” lausus Leedu president Dalia Grybauskaitė.

Vihula mõisa tegevjuht Tarmo Bachmann ütles, et sellisel tasemel sündmuste korraldamine on suureks auks nii Vihula mõisale kui kogu meeskonnale.

“Suur rõõm oli teha koostööd nii kõrgel professionaalsel tasemel tiimiga,” lausus Bachmann.

Et kogu päevakava oli väga detailselt kokku lepitud ja kogu kompleks privaatselt ainult presidentide kohtumisega seotud külaliste käsutuses, siis sujus Bachmanni sõnul kõik kenasti. “Kogu meie meeskonna valmisolek oli rohkem kui 100% ja seetõttu suuri üllatusi ei esinenud,” ütles ta.

Et selle aasta veebruaris võõrustati Vihula mõisas ka Balti riikide peaministreid, siis väga ootamatult presidentide kohtumine mõisarahva jaoks ei tulnud.

“Pigem oli hea meel tõdeda, et nii siinsete võimaluste kui kogu korraldusliku poolega jäädi rahule ja sellest tingituna otsustati ka presidentide kohtumine siin samas korraldada,” rääkis Tarmo Bachmann.

Vihula mõisa tegevjuht lootis, et Vihulas toimunud presidentide kohtumine ja selle meediakajastus tõi tuntust Vihula vallale ja ühtlasi kogu maakonnale.

“Meil kõigil on põhjust rõõmustada, et suudame siin piirkonnas sellisel tasemel külalisi võõrustada,” lausus Bachmann.

Lahkudes kirjutas president Toomas Hendrik Ilves Vihula mõisa külalisteraamatusse: “Taastatud Vihula mõis on tõeline pärl, jättes kustumatu mulje nii mulle kui ka kolleegidele Läti, Leedu ja Poola presidentidele. Aitäh ka tähelepaneliku suhtumise eest!”