- Reset +

"Luik ja Ilves on Helsingis popid", Eesti Päevaleht, 29. oktoober 2011

29.10.2011

Kaarel Kressa

 

Helsingi raamatumessi kõige rahvarohkemad hetked saabuvad täha-homme, ent juba varem võis veenduda, et soomlaste huvi elavate kirjanike vastu ületab eestlaste oma tugevasti.

Ka peakülalise Eesti ürituste külastamine polnud vaid üksikute estofiilide erihuvi: eile kell 12 toimusid eri paikades korraga kohtumised Mihkel Raua, Mats Traadi ja Mari Saadiga ning publikut jätkus kõigile. Ääremärkusena võib öelda, et eile väiksemal laval sadakonnale inimesele esinenud Saat osutus populaarsemakski kui ühel pealaval pisut väiksemale publi­kule üles astunud menukirjanik Raud. (Teda tutvustas Harri Rinne kui üht kolmest Eesti kuulsusest: väidetavalt armastab igaüks Ivo Linnat ja kõik vihkavad Edgar Savisaart, Raud seevastu vihkavat ise kõiki.) „Mõni autor, kes on meil marginaalseni, võib Soomes olla väga oluline,“ nentis programmijuht Jan Kaus. „Sedasi on läinud näi­teks Eeva Pargiga, kelle luule jõuab Soome lugejatele palju paremini pärale.“

Messil esitletakse paarikümne eesti autori teoseid. Põhjamaade suurima raamatupoe Akateeminen Kirjakauppa juhi Annamari Arrakoski-Engardti sõnul oli enne messi kõige menukam eesti kirjanik Toomas Hendrik ,Ilves, kelle septembris ilmunud „Omalla äänellä“ oli neli nädalat järjest mitteilukirjanduse vallas kaupluse müüduim raamat. Ilves püsib ka praegu esikümnes, samuti on Soomes alati üsna populaarne olnud Viivi Luik. Seda tõendasid ka mõlema neljapäevased ülesastumised, mida kuulas sadu inimesi.

 

Lähiajalugu tõmbab

 

Jan Kaus märkis eile, et kuigi seminaridel osalenud inimeste ja ostetud teoste arvu saab kokkuvõttes mõõta, ei piisa sellest messi mõju hindamiseks. See võib tema sõnul ilmneda alles paarikümne aasta pärast. „Lugemise töö ju alles algab, see kestab aastaid,“ sõnas ta. „Olen kuulnud kriitilisi hääli, et kas meil üldse on nii palju sellise tasemega kirjandust, mida välismaale viia. See küsimuseasetus on vale, sest just sellised käigud annavad tagasisidet, annavad aimu meie kirjanduse tugevatest ja nõrkadest külgedest.“

Varraku peatoimetaja Krista Kaer oletab, et selle üritusega jõudis soome kirjastajateni arusaam, et eesti kirjandus on seni arvatust põnevam. Tenia sõnul on WSOY, kes andis välja Ene Mihkelsoni „Katkuhaua“ ja Mari Saadi „Lasnamäe lunastaja“, küsinud juba lugemiseks niihästi Mihkelsoni „Ahasveeruse une“ kui ka Saadi raamatu „Sinikõrguste tuules“. „Ja nagu ma aru saan, siis Indrek Harglalt on ära ostetud juba ka ilmumata raamatud,“ lisas Kaer ja meenutas, et ka väliseestlastele pakub mess tänuväärset võimalust eesti kirjanduse varusid täiendada. „Kasulik on ka, et paljud välismaa kirjastajad saavad nüüd soome keele kaudu eesti kir­jandusega tutvuda, sest kuigi neil eesti keele oskajaid pole, siis soome keele lugejaid ikka leidub.“

Luige ja Ilvese edu põle Kausi sõnul üllatav. „Aga mul on hea meel, et Enn Soosaare „Nuripidine aastasada“ võeti väga hästi vastu,“ ütles ta. „Ka Hargla esitlusel oli täiesti korralikult rahvast ja mõningate teemaseminaride hea vastuvõtt on meeldivalt üllatanud.“ Eilse päeva esimese poole üks tippsündmusi oli lähiajaloo vestlusring, kus osalesid Sirje Olesk, Ene Mihkelson ja Andrei Hvostov.

 

Palju juhukülalisi

 

Kirjanike liidu juhile Karl Martin Sinijärvele meeldib, et oma suhtelisele suurusele vaatamata on Helsingi messil oluliselt inimlikumad mõõtmed kui Frankfurdi, Londoni või isegi Göteborgi omal. „Siin kõrval toimub ka toidu- ja veinimess ning muusikamess. Kõik kolm üritust on piisavalt lähestikku, nii et juhuslikke külastajaid on rohkemgi kui paadunud kirjandushuvilisi.“ Väga palju torkab messisaalis silma lapsi, keda õpetajad toovad siia nähtavasti klasside või isegi koolide kaupa.

Sellest, milliseid arvandmetee mõõdetavaid tulemusi Helsingi mess eesti kultuuri ekspordile andis, kirjutab Eesti Päevaleht järgmisel nädalal.