- Reset +

"Pool Prangli pärga presidendile", Maaleht, 27. mai 2010

27.05.2010

Bianca Mikovitš

 

President Toomas Hendrik Ilvese ja tema abikaasa Evelini külaskäik Pranglile vallandas saarel erakordse elevuse ja ärevuse laine, plaanitud pärgi sellest hoolimata valmis punuda ei jõutud.

"Öeldi, et lilli ei maksa tuua," kurtsid Prangli saarel vana sadamahoone trepile varblaseparvena kogunenud naised. Nad olid esiti mõelnud, et teevad endale presidendi tervitamiseks pärjad pähe, aga lõpuks jõuti kõigi peale kokku valmis vaid poole pärjaga.

 

Algul naistega, siis meestega

 

Kui president kohale jõudis, oli seegi poolik asi ära pandud ja paljakäsi ei tihanud naised sadamakaile astuda.

"Läheks ikka lähemale, kuuleks häältki," utsitati sadamahoone trepil üksteist. Aga ei saanud minekust asja.

Esimese Eesti presidendina saart ametlikult külastav Toomas Hendrik jäänukski kaugeks ja kättesaamatuks, kui mitte riigipea poleks ise vajalikud sammud teinud ning naiste juurde tulnud. Tervitama, vestlema ja ühispildistama. Algul naistega, siis meestega. Küllap nii on Pranglil kombeks.

Pildistatud naised ja mehed olid esimesed Prangli kodanikud, kes avastasid, et kõrgete külalistega suhtlemine pole üldse raske. Et president on täitsa mõistlik mees, kellega saab arutada nii mere kui ka mesilaste üle. Et presidendiproua ei sunni kedagi kepikõndi tegema või juurikaid sööma.

 

Äkki ei võeta turska suhugi?

 

Aga mis seal salata – hirme oli. Et kas osatakse nii süüa teha, et tervisliku toitumise poolest kuulus presidendipaar rahule jääb. Äkki ei võta nad kohalikku turska suu sissegi, Mareti salaretseptist hoolimata? Ja nagu pihtis üks korraldava komitee naistest – juhtuda võib mis tahes! Näiteks kukud taldrikuga pikali!

Pikali, taevale tänu, keegi ei kukkunud. Tursk söödi ära ning küsiti retseptki kaasa.

Ka muudes küsimustes leidis esimest korda Pranglil olnud presidendipaar saarlastega üpris ladusalt ühise keele. Taavi Linholmi talus käib näiteks kibe võitlus vesirottidega – aga just needsinatsed loomad ajasid oma käikude ja närimisega talvel hukka Ärma talu roosipeenra.

Maime Linholmi ja Evelin Ilvese aiandusalases vestluses ilmnes, et mõlemad teevad vahet emasel ja isasel astelpajul, kusjuures viimastega on suur häda – kipuvad välja minema ja uusi on raske saada.

Mardi talus vaadati üle murdosa vanadest Prangli elanikest jäänud esemeid nagu hülgeküti varjepuri, potsik hülgerasvaga, teine sarnane potsik, kus veel püssirohu hõng sees, toigas võrkude jää alla panekuks ja hiirelõks viiele hiirele.

 

Pisar presidendi pärast

 

"President läheb järjest paremaks," arvas üks kohtujaist. "Kõned on aina huvitavamad ja maarahvaga suhtleb üha ladusamalt."

Presidendi kaaskonda kogu päeva veoauto kastis ringi vedanud Lembit Tammsaarel aga tuli sadamas pea pisar silma. "Te olete väga hea president," ütles ta lahkumisel kätt surudes ja külalisi lootsilaeva saates.

Kohalikud ise jäid ootama postilaev Helge väljumist. See, et president kiirema ja mugavama alusega kohale toodi, leidis sealjuures vaid heakskiitu – vaat kui oleks selle vana postipaadiga veel põhja ka läinud!

"Nüüd võime Obama ka vastu võtta, kui ta peaks siia tulla tahtma," nentis rahvamaja projektijuht Carmen Ott, kui visiit lõpule jõudis, ilma et keegi oleks sealjuures kukkunud, põhja läinud või teretamata jäänud.

 

Valik küsimusi ja vastuseid Prangli põhikooli õpilaste vestlusest presidendiga

 

Kas te olete oma praeguse tööga rahul?

Jah, pole viga. Inimestel pole sellest küll tavaliselt ettekujutust, mida presidendi töö õieti tähendab. Mina võin öelda, et see on töö, mis võimaldab loovat lähenemist ning see on mulle nende kolme ja poole aasta jooksul andnud võimaluse kohtuda paljude inimestega ning see on eriti meeldiv.

 

Mis oli teie eesmärk siia tulles?

Ma ei tea, kas ma lähenen alati kõigele nii eesmärgipäraselt, kuid ma olen palunud oma kantseleil organiseerida võimalikult palju sõite Eesti väikesaartele. Praeguseks olen üsna palju ka käinud. Inimesed, kes elavad väikesaartel, on sitked, sest saareelu vajab julgust. Need inimesed pole läinud kergema vastupanu teed ja väärivad tunnustust.

 

Miks on Eestis vähem riigipühi kui teistes Euroopa riikides?

Meie parlament on nii otsustanud. Paljudes riikides, kus on väga palju pühi, on hakatud praegusel majanduslikult raskel ajal mõtlema selle peale, et neid vähendada. Pealegi ei oska inimesed pühi enam piisavalt tähtsustada, kui neid on väga palju.

 

Küsimus Evelin Ilvesele

Millisesse kooli panete oma lapse?

Vanalinna hariduskolleegiumisse. See on väike ja tore ning natuke külakooli moodi.

 

Artikkel Maalehe veebilehel.