- Reset + PDFPrindi

"President vaatas, kuulas, aga ütles vähe", Nädaline, 4. november 2010

04.11.2010

Maire Kõrver

 

President Toomas Hendrik Ilves tuli maakonnavisiidile tutvumaks, kas Raplamaa on pelgalt Tallinna tagamaa või iseseisev arenguvõimeline üksus.

Maakonnavisiit algas Rapla kultuurikeskuse Rütmani galeriis ja Valgre toas, kus presidendil kujunes hommikukohvilauas sisutihe vestlusring Rapla maakonna omavalitsusjuhtidega. Vabariigi Presidendi avalike suhete nõuniku Toomas Sildami sõnul keskendus vestlus teemale, kas Rapla maakond on vaid tagasihoidlik Tallinna tagamaa või iseseisev arenguvõimeline üksus.

Kokkusaamisel osalesid Rapla maavanem Tiit Leier, Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Silvi Ojamuru, Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juht Janek Kadarik jt. Silvi Ojamuru tegi maakonda tutvustava elektroonilise esitluse, mille sissejuhatuseks oli ekraanile kuvatud rida maakonda iseloomustavaid arve ja fakte.

Omavalitsuste juhid tõid oma sõnavõttudes välja kohalike omavalitsuste probleeme seoses koolivõrgu korrastamisega, tööhõivega jne.

President tõdes, et aastate jooksul tehtud maakonnavisiitidel kuuleb ta Eesti eri kohtades üldjoontes sarnastest probleemidest, mis osalt on seotud ka sellega, et vallad on väikesed - seega pole jõudu oma probleemidele lahendust leida. Samas on tüüpiline reaktsioon kohtadel, et tõrjutakse tagasi iga järjekordse regionaalministri kavad väikesed omavalitsusüksused suuremateks ühendada.

 

Märjamaa vallavanem

 

Eero Plamus märkis, et olles ise suure, juba mitme KOVi ühinemise läbi teinud valla esindaja, võib ta öelda, et omad mured on ka suurel vallal. Märjamaal on näiteks kulukas õpilastransport, millele kulub keskeltläbi kolm miljonit aastas.

Vallajuhtide mõningate kriitiliste märkuste kohta seoses europrojektidega, PRIA jt asutuste tegevuses esineva liigse bürokraatiaga ütles president, et teemaga tutvumaks või sekkumaks vajaks ta selle kohta täpsemaid, konkreetsemaid, näidetega varustatud ülevaateid.

Presidendi ja tema kaaskonna sissevaade Raplamaale algas tutvumiskäiguga firmas Saarioinen Eesti OÜ, kus president muuhulgas maitses pannkooke. Toidutehase külastuse järel meenutas maavanem Tiit Leier muhelusega heas sportlikus vormis presidendi öeldud vahemärkust, et pannkooke võib endale lubada vaid treenitud inimene.

"President Ilves hindas kõrgelt meie tööd tootearenduse vallas ja soovi pakkuda eestlastele kvaliteetset toitu. Samuti kiitis ta tehase kõrget hügieenitasemele vastavust ja meie püüdlusi kasutada toodetes eelkõige kvaliteetset kodumaist toorainet," kommenteeris presidendi visiiti Saarioinen Eesti OÜ tehasesse ettevõtte juhatuse liige Märt Vilbaum.

Alu lähistelt liiguti edasi Raplasse Riina Kivi perefirmasse OÜ Uniplast. MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal liige Riina Kivi märkis oma ettevõtet tutvustades, et plasttooteid valmistaval firmal täitub 11. novembrü juba 17. tegevusaasta. Presidendil oli võimalus kohtuda ka MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal juhatuse liikmetega.

Ühingus, mille eesmärk on Eesti naiste aktiivsem osalemine ettevõtluses ja ühiskondlikus elus, on 30 aktiivset liiget, kellest enamik on väikeettevõtjad. President Ilves meenutas ka, et oma 30. oktoobril peetud kõnes tõi ta välja, et võimu poolel on naisi ebaproportsionaalselt vähe.

Valtu külas vaadati Harri Riimi ja Lauri Laiapea OÜ Veskisepad Puraviku tuuleveskit ja sealt edasi jätkus visiit juba Kehtna vallas.

Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolis tutvustas direktor Eero Kalberg rasketehnika õppekompleksi. Euroopa Liidu rahasüstide toel kevadel valmiv rasketehnika, ehituse ja maamõõdu õppehoone on moodsaim Baltimaades. Õppehoones ametikooli noormeestega vesteldes ütles president neile, et kaitseväes ajateenistuses võivad Kehtnas tehnikaalal õppinud poisid kiiremini seersantideks saada - tänu oma heale hariduspagasile.

Kehtna mõisa parki istutas president Ilves uue tamme, mis jääb täiendama sealset presidenditammede nurka, kus on ees juba Konstantin Pätsi ja nüüdsest ka kõigi taasiseseisvunud Eesti presi­dentide istutatud puud.