- Reset +

"Kihnu Virve pani leinapõlle ette", Naisteleht, 26. veebruar 2011

26.02.2011

Kaire-Külli Kuldbek

 

Kolmapäev oli Virve-Elfriide Kösteri alias Kihnu Virve elus taas üks tähtis päev - president Ilves riputas armastatud laulikule rinda riikliku teenetemärgi ning sai lauluemalt vastu suure kallistuse. Kuid koos rõõmuga oli Virve südames ka kurbus, haapsalu tragöödia meenutas talle viiekümne aasta tagust leina.

Mitte paljud sündmused ei aja kanget Kihnu laulikut Virvet (83) nutma, kuid viimastel kuudel on ta päris mitmel korral silmi pühkinud. Rõõmust, kui sai teada, et 23. veebruaril riputab riigipea tema rinda Valgetähe V klassi ordeni, ja mõni nädal hiljem kurbusest, kui Haapsalus suikusid igavesele unele kümme lastekodu-põlengus hukkunud last. «Tõi mullegi vee silma. See valu ei kao mitte kunagi,» teab Virve omast kogemusest.

 

Iga presidendiga kätt surunud

 

Virve ei ühine paljude arvamusega, et Haapsalu hirmsa tragöödia tõttu pidanuks vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtu üldse ära jätma. «Mina, rumal vanainimene, arvan, et vastuvõtt võib ikka toimuda. See oli ju niigi tagasihoidlik tänavu, tantsu polnud ja ... Elu läheb ju edasi,» arutleb Virve.

Kogenud esinejana oskab ta näha ka teist külge: tal oleks olnud kahju kümnetest vastuvõtul-paraadil ülesastunuist, kes selle ühe tähtsa päeva nimel tegid ometi nii palju ettevalmistusi ja tööd. Pealegi on vabariigi taassünd rahvale väga tähtis ja Virve arvates ei vähenda ega labasta pidulik sündmus mingilgi moel leinaja kurbust.

Kuid ise Virve tänavu vastuvõ tui ei käinud - president ei kutsunud. Kurb ta selle pä rast pole, ta on niigi juba kolmel korral vastuvõtul käinud - iga «uue aja» presidendi ajal korra.

Riikliku aumärgi saamist tähistas Kihnu laulik kodus kõige lähematega. «Nagu ikka eestlastel kombeks, keedame kartuleid, pistame vorstid ahju, juurde hakime salatit, siis kohv ja kringel. Ja kui hästi läheb, avame riigi auks ka ühe ðampanja,» plaanis Virve paar päeva enne vabariigi aastapäeva.

Kihnu Virve mäletab hetke, mil Eesti taas vabaks sai, justkui eilset. «Väga suur rõõmu oli! Eriti veel siis, kui esimest korda tõmmati Eesti lipp Toompeal Pika Hermanni tippu. Nii suur ja võimas olemine. Pisarad jooksid, olin nii õnnelik, et enam õnnelikum ei saagi olla,» meenutab laulik.

 

Tegi leinapõlle

 

Kui Virve kuulis, et president Ilves annab talle Valgetähe V klass ordeni, võttis sõnum sõnaka naise keeletuks. «Ma pean seda ütlema, et minu jaoks oli see uskumatu üllatus. Suur au. Olen väga õnnelik, rohkem mul polegi sõnu midagi öelda,» õhkab ta.

Üks käre pakane kanget kihnlast nelja seina vahele veel ei vangista ning nii ei kahelnud Virve sugugi, kas ta tuleb saarelt pealinna ordeni kätteandmisele või ei. «Sõidan juba varem Tallinna. Ma pole kindel, mis ilm võib homme olla - kui tuleb udu välja, siis lennukid ju ei sõida,» selgitas ta päev enne ordeni-pidu. Siis oli juba ka selge, et vanaema «julgestab» sel reisil lapselaps Raina.

Uut peent kleiti Kihnu Virve selleks pidulikuks puhuks tegema ei hakanud. Kihnu naisel on sekski puhuks ikka oma head rahvariided. «Seelikut ma uut ei teinud, aga põlle ja rätikud ikka -sellised, nagu Kihnu vurhv ette näeb. Värvidega on meil kombeks nii, et kui on kurvem päev, on sinised toonid, kui rõõmupäev, siis punased, kui on kahevahel, siis pooleks punased ja sinised,» seletab Virve. Sedapuhku otsustas ta Haapsalu õnnetuse pärast puna-sinise põlle ja rätiku kasuks, et väljendada nii oma kurbust ja kaastunnet. «Päris sinist ma ei pannud. Tunnen südamest kaasa, aga mina ju ei kaotanud oma lähedast,» põhjendab ta.

Kuid Virve teab, mida tähendab lapse kaotus - 1959. aastal suri tema poeg. «See on väga raske neile, kes peavad selle läbi elama. Mina olen selle asja ise ära näinud ja see ei kao mitte kunagi meelest ja jääb hingele külge. Justkui tükk on küljest kadunud,» ütleb Virve. «Ma tunnen neile Haapsalu laste vanematele sügavalt ja tõsiselt kaasa raske kaotuse puhul. See pole mitte kerge kanda ...»

Samas ei väsi Virve - samuti oma kogemusest - ka toonitamast, et elu läheb siiski edasi. Inimene on kord juba nii ehitatud.