- Reset +

"Soomlasest kirjanik pakkus Eesti presidendile uudissõnu", Maaleht, 2. detsember 2010

02.12.2010

Alo Lõhmus

 

Tartu kirjanik, tõlkija ja riigiamentik Mika Keränen pakkus presi­dent Toomas Hendrik Ilvese täna lõppevale sõnavõistlusele "Sõnaus" välja eesti­keelse vaste terminile "othering".

Kohtume Mika Keräsega Tartu ülikooli kohvikus samas lauas, mille taga on ta kirjutanud oma populaarsed lasteraamatud "Va­rastatud oranž jalgratas" ja "Pei­detud hõbedane aardelaegas".

Kohvikus on mõnus kirjutada: ettekandja toob kohvi, meeleolu on rahulik ning perekond ei pea taluma arvutisse sulgunud pere­isa, selgitab Keränen oma koha­valikut. Tema teoste põnev sünd­mustik areneb siinsamas Tartus, raamatus seiklevad Tartu lapsed, kes räägivad ka tänase Tartu - või lausa Supilinna - keelt.

"Näiteks ei käi Tartu lapsed kehka tunnis, vaid keka tunnis," muigab Keränen. "Keeletoimeta­jatega on mul sel teemal vaidlusi olnud. Kuid minu raamatute ot-sekõne-lausetes kasutan ma tões­ti just niisugust keelt, mida siin linnas tegelikult räägitakse."

Leivatööd teeb kirjanik ha­ridus- ja teadusministeeriumis, kus ta peab välissuhtleja ame­tit. Neli aastat tagasi ametnikuks hakates oli Tartu ülikoolis eesti keelt õppinud noor soomlane siiralt hämmeldunud, kui kantseliidi- ja anglitsismirohke on meie riigiasutustes sündivate doku­mentide ja kirjade keel.

"Kui näen eestikeelsetes teks­tides ingliskeelseid sõnu, mis on kaldkirjas ja ülakomaga käändelõpust eraldatud, siis mulle ei meeldi see üldse. Igas keeles on olemas kõik võimalused öelda kõiki asju," lausub Keränen.

Ühel oma esimestest tööpäe­vadest teatas ta ministeeriumis, et keel, mis vaatab vastu amet­likest dokumentidest, ei ole see kaunis eesti keel, mida talle Tar­tu ülikoolis õpetati, ning hakkas koos kolleegidega juurutama eestikeelseid vasteid teab-mis-keelsetele värdterminitele.

 

Võõrsõnad ei kaunista

 

"Ma ei usu, et võõrsõnade kasu­tamisega jätab ametnik endast parema mulje," selgitab Keränen. Pigem maskeeritakse keeruliste oskussõnadega asjatundmatust.

Sest inimene, kes on mingi küsi­muse põhjalikult läbi mõelnud ja endale selgeks teinud, on suute­line seda ka teistele seletama sel­ges ja arusaadavas vormis.

Vahel püütakse ingliskeelse­te terminitega ebamugavatest probleemidest üldse mööda hiili­da. Keränan toob näiteks mõiste drop-out, millega peetakse silmas koolitee pooleli jätnud lapsi.

"Aga mis see drop-out tegeli­kult on? Kas õpingute katkesta­jad või- koolist välja langenud?" küsib Keränen. "Ingliskeelset sõna kasutades seda küsimust ei teki, aga niipea, kui hakkad rää­kima eesti keeles, pead avama ka nähtuse tegeliku sisu."

Seetõttu oli Keräse osalemine presidendi sõnavõistlusel enam kui loomulik. Ta pakkus komis­jonile välja mitmeid sõnu, neist välja valiti aga "teisestamine" kui ingliskeelse termini othering vas­te (sama sõna pakkusid veel ka Sirje Ainsaar, Arne Merilai, Pil­le Petersoo, Saue gümnaasiumi 10.b klass, Mait Talts, Sven Var-kel ja Riina Vällo).

"Othering pärineb sotsiaaltea­dustest ning tähendab suurema massi põlglikku suhtumist neis­se, kes on "teised". Sõna "teine" on selles seoses üsna ebameeldi­va tähendusega," avab Keränen uue sõna tausta.

Terviseameti projektijuht Jüri Ruut on sõnade "toimeabi" (hu­manitaarabi) ja "vabakond" (kol­mas sektor) üks autoreid ("toi­meabi" pakkusid ka Katrin De Bakker, Mihkel Mikkelsaar, Kai­do Rannik ja Sirje Vaaro, "vabakonna" või "vabasektori" esita­sid ka Märge Kohtla, Mario Luik, Matti Masing, Helle Mikk, Mihkel Mänd, Kaupo Palo, Indrek Raats, Seidi Reek, Mait Talts, Küllo Vende ja Riina Vällo).

 

Eesti keel pole köögikeel

 

"Eurobürokraatiaga tuleb mul mingil määral ka töös kokku puutuda," nentis sõnavõistlustel varemgi osalenud Ruut. "Iga keel on väärtus. Igal keelel on oma filosoofia, mis võib maail­male kunagi midagi anda. Mina ei leia, et eesti keel tuleks prügi­kasti panna."

"Vabasektori" üks autoreist, praegu emapuhkusel viibiv Ees­ti Maaülikooli kommunikatsioo­nispetsialist Märge Kohtla kuu­lub ka ise mitme mittetulundus­ühingu juhatusse. "Kolmas sek­tor on selles mõttes tõesti vaba sektor, et sealsed ühendused on moodustunud vabatahtlikkuse alusel. See ei ole äri ega avalik sektor. See on nagu purjetamise vabaklass," selgitab ta rõõmsalt oma sõnaloomemotiive.

Mitme uudissõnaga ("avaõiguslik", "vabasektor") sõnause laureaatide sekka pääsenud zoo­loog Matti Masing on aga juba kogenud sõnalooja. Lisaks sõna-võistlustel esinemisele on ta juba aastaid tegelnud imetajatele ees­tikeelsete nimede väljamõtlemi­sega, tema asutatud on ka vastav teaduskomisjon.

"Suurem osa maailmas ela­vast 3000 imetajaliigist on siiani eestikeelse nimeta," nendib Ma­sing, kes on maakeelse nime and­nud näiteks Eestiski elavale karja­uruhiirele ja lõunasiilile (viimane elutseb, nagu nimestki järeldada võib, Eesti lõunapiiri lähedal).

Nimekomisjoni looming on leitav vastavalt koduleheküljelt, samuti tuleb Masingul tihti vas­tata näiteks loodusfilmide tõlki­jate abipalvetele.

"Ma olen säästlik inimene ja püüan kasutada nii lühikesi sõnu kui võimalik," tutvustab ta oma sõnaloomingu põhiprintsii­pi. "Kõikides valdkondades, kus keel tahab toimida, on tarvis ka omakeelseid sõnu."

Just seeõttu ongi tarvis üha uusi eestikeelseid teadustermineid. "Meil võiks olla selline kom­me, et isegi kui inimene kaitseb oma teadustöö välismaal, võiks ta ikkagi ka eesti keeles kirjuta­da oma uurimusest kokkuvõtte," teeb Masing ettepaneku.

Sõnause komisjon otsustas ära märkida ka sõnad "kärgpere" niisuguse perekonna tähen­duses, kus on "sinu-minu-meie lapsed" (esitaja Kristel Kärner), "tundetaip" emotsionaalse intel­ligentsuse vastena (esitaja Rain Kooli) ning "penipaun" restora­nides koju kaasa pakitava toidu­koti (doggiebag) tähenduses (esi­taja Kaarel Kaas).

Sõnause üldvõitjaks kuulu­tab komisjon täna Andres Valdre paktud "taristu" infrastruktuu­ri kohta.

 

SÕNAUS

 

Valik võistlusele pakutud uudissõnu
■ Actor/player. Võidusõna: toi­mija. Pakuti ka: aktüvik, asjats, emand, keham, kursaar, mõjuk, mõjur, nuppur, raaver, tuumar.
■ Avalik-õiguslik. Võidusõna: avaõiguslik. Pakuti ka: avahuvi, hämarõiguslik, ilmvoli, rahvalik, õivalik, ühisõiguslik.
■ Direktiiv. Võidusõna: juhind. Pakuti ka: ettekirje, juhendik, käse, kasukas, määratis, normis, ohje, ohjend, seadlus, spunk, sunnis, suundis, suune.
■ Humanitaarabi. Võidusõna: toimeabi. Pakuti ka: andabi, asjahea, avitelu, avitis, eluabi, eluavitus, hooling, huma, humaana, leeve, ligimeseabi, olmeabi.
■ Infrastruktuur. Võidusõna: taristu. Pakuti ka: allkude, alustik, alusvara, olmestik, sarre, toeskond, tugimik. vajavara.
■ Kolmas sektor. Võidusõ­na: vabasektor, vabakond. Pakuti ka: agarkond, hüvikond, jõudikud, kodalased, kogulus, omasektor, sädekond, taiguvald.
■ Mainstreaming. Võidusõna: peavoolustamine. Pakuti ka: huvigratsioon, hõime, kogusus, lumpendus, matsimine, tavandamine, üldsustus.
■ Othering. Võidusõna: teisestamine. Pakuti ka: alterdamine, kupitsus, muustamine, teisamine, võõramine, ääristamine.
■ PPP. Võidusõnad: AE-koostöö, averus, avera, avera-koostöö. Pakuti ka: are, ava-era teenus, haarrakend, haldliit, kahas.

■ Sustainable. Võidusõna: kestllk. Pakuti ka: ajatugev, edupidev, elupidev, eluvägi(ne), heakestev, jõudlik, jätkev, jätkujõuline, mõnus, pidav, sõudlik.

Allikas: presidendi kantselei

 

Artikkel Maalehe veebilehel.