- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President kodukaunistamise aasta lõpetamisel Räpinas 25. augustil 2013

25.08.2013

Head sõbrad,
austet kodu hoidjad ja kaunistajad!


Mul on hea meel tervitada teid just Räpinas, kus ligi 90 aastat on õpetatud aiandust ning mis läbi korraliku hariduse andmise on väga palju mõjutanud meie kodukultuuri.

Tänan teid selle pühendumise, vaeva, hoole ja armastuse eest, mida olete ilmutanud oma kodude korda ja kauniks tegemisel. Vaatamata keerulistele aegadele ning nappidele võimalustele ei ole te käega löönud, vaid ikka oma kodu ja kodukandi eest hoolt kandnud.

Just kodukandi, sest oma töö ja hoolega innustate teisigi ning tänu teile saavad paljud Eesti külad ja linnad ilusamaks ning sealne elukeskkond elamisväärsemaks.

Kodude kaunistamine ei ole ainult ilusate aedade rajamine, see on ka uute ning kaasaegsete lahenduste otsimine ja säästlike lahenduste leidmine oma kodu kujundamisel. Nõnda on õige, et kodukaunistajad võtsid ka energiasäästlikkuse oma südameasjaks. See on osa targast ja haritud, ilusast kodust. Teie annate ju oma töö ja ettevaatava hoolega Eestile näo. Nii on mul hea meel, et vaatate üheskoos koduaiast kaugemale.

Kaunis kodu on omanäoline, enda käte ja hingega tehtud – ainult siis muutubki kodu soojaks ja hubaseks. Ainult siis muutubki maja koduks. Olen selgi suvel Eestis palju ringi sõitnud ja näinud, kuidas meie maa saab ilusamakas ja kodusemaks. Tänu teile ja teie tööle. Seda omapära ning kodutunnet peame hoidma ja kaitsma. Muidu on Eesti vaid üks koht paljude kohtade seas, mitte aga kodu.

Sel nädalal lugesime uudist, kuidas vanadel talukohtadel kästakse muuta senikestnud nimesid. Alguses see hämmastas mind. Siis tegi murelikuks. Tegu on ju otsekui sooviga kustutada ajaloolist mälu. Kuidas me tänases Eestis saame käsu korras hakata muutma kellegi kodutalu nime? See kõik on vastandiks kodusele Eestile, meie inimeste Eestile.

"Ülevalt" algatatud nimede ühtlustamine – ka siis, kui ametnikud nimetavad seda korrastamiseks – hävitab meie kultuuripärandit, mille üheks osaks on nii vana kirjaviis kui ka rahvapärasus. Ärme seda rikkust, mis meil on, ise hävita, mingite normide ning arusaamatu lihtsuse nimel. Kui tahetakse normeerida kohanimesid, siis saab seda teha ikka ja ennekõike koos inimestega ning nende nõusolekul, mitte käskude või korralduste kaudu.

Ka ükski seadus ei nõua praeguste koha- ja talunimede massilist muutmist. Vastupidi. Kui selle aasta alguses arutas Riigikogu kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmist, kinnitas eelnõu ettekandja, et ajaloolised kohanimed, mis eesti keeles ei kõla tavapäraselt, "jäetakse nii nagu kohalik omavalitsus ja rahvas tahavad".

Seda lubadust tuleb pidada. Ma palun ametnikel, kes oma tegevuses riiki esindavad, nimede muutmisel hoog maha võtta, omavalitsustel palun siin ilmutada talupojamõistust ning parlamendil palun nõudlikult jälgida, et seadusandja tahe allpool ei moonduks.

Kuid teile, kallid sõbrad, ütlen aitäh. Oma kodu ja kodupaiga eest hoolt kandes olete teinud Eesti meie kõigi jaoks palju kodusemaks.

Lõpetuseks tuletan teile kõigile meelde seda, mida ütles kord Räpina Aianduskooli armastatud õpetaja ja sordiaretaja Adolf Vaigla: "Kõik aiandusega tegelevad inimesed on õnnelikud." Aga seda teate ning tunnete te kindlasti ise.

Suur tänu teile!