- Reset +

"Talgud toas ja talgud õues", Eesti Naine, aprill 2010

08.04.2010

Evelin Ilves

Kui päike paistab palavalt
Ja öö on hullusti mahe
Siis üle aedade karata
Mul tekib totakas tahe

Need Hando Runneli luuleread on alati esimesed, mille kevadpäike mäluhangedest välja sulatab. Igal aastal nii uutmoodi paistev valgus piilub juba varahommikul kardinate vahelt tuppa ja paneb unelejate energia uue hooga voolama. Linnud rõkkavad. Pärnad punetavad. Magnoolial on lumi küll veel nabani, aga pehmed karvased pungad lausa pakatavad. Tere tagasi, päike! Seekord olid sa iseäranis kaua ära. Ma jõudsin sind igatsedes terve maja ära koristada...

Võtsin põhjalikult ette kõik kogunenud kultuurikihid. Sorteerisin fotod, ettekanded, artiklid, uurimused ja raamatud. Vanapaberisse läks oma osa, kõik väärtusliku vinnasin aga järsku treppi mööda ülakorrusele. Hiiglama tore on seal soojas päikeselaigus rätsepistes vanu ajakirju sirvida. Narmendav kavahunnik tõi tagasi kõige eredamaid emotsioone loonud kultuurielamused: Pärdi IV sümfoonia "Los Angeles", Introdansi etendus Estonias, Ruja ja Queen Vanemuises...

EMME, LINNU SOVIP SULLE HEAD JA PÄIKEST, oli mu tollal viiene tütar ühele paberiribale kribanud ning selle omatehtud ümbrikus minu öökapile jätnud. Neid pilte, kus ta meie peret erinevaid vahvaid tegevusi tegemas kujutanud, leidus ühes kapis kümneid. Ja üllatus, üllatus – ka sel kiirel Kadrioru perioodil olen ma jõudnud juba paarkümmend luuleraamatut soetada. Neist neli tükki Kristiina Ehinilt.

Raamatute sorteerimine on iseäranis tore töö. Koguni poole linnakodu lektüürist moodustavad toitumise ja rahva tervise ning heaoluga seotud teosed, ülejäänud on kokaraamatud, sõnaraamatud, rahvakunsti-, reisi- ja ilukirjandus. Üksnes laste rasvumise probleeme käsitlevat materjali on rohkem kui meetri jagu. Kõige kõhukamad action kit'id pärinevad brittidelt ja maailma tervisemekast Californiast. Mhmm, millal meie küll sinnani jõuame? Kas peame laste infarktid ära ootama, et transrasvade, ohtlike E-ainete ja räpstoidu mõjuvõimust aru saada? Nõnda pomisen ma endamisi ja võtan ette riidekapi.

Kõik, mida paari aasta jooksul kandnud pole, rändab kottidesse ja sealt taaskasutusse. Pilk piduriietele hindas olud eesseisva nelja riigivisiidi taustal rahuldavaks. Materjali ümberkohandamiseks on piisavalt ja kiire otsus sünnib otse kapi ees: ühtki uut pidulikku tualetti siia kappi sel aastal ei tule. Lapsegi sahtlid jäid poole tühjemaks - oma osa saavad kolm tillemat sõpra. Kujutasin juba vaimusilmas ette, kuidas väike Mari oma kolmandal sünnipäeval Kadri uhiuutes kõpskingades külalisi tervitab.

Ka vannituba ei jäänud puutumata: prügikasti lendasid kõik parabeene ja nitrovärve sisaldavad potsikud ja pastad, sama hoolikalt uurisin läbi lapse külmetusravimid ja enda esmaabi vahendid. Ärge küsige, missuguse keemiaga tembitakse isegi beebikreeme ja köhasiirupeid! Meie köögis kaotasid edasise eluõiguse kõik kurja E621 sisaldavad kuubikud ja pulbrid. Miks küll pannakse maitseainesegudesse naatriumglutamaati, kas siinmail pole tõesti kuuldud, et rohkest tarvitamisest hakkavat hiinlased seetõttu nägemist kaotama, isu pidurdamatusest, allergiatest ja rasvumisele kallutamisest rääkimata? Oh... külmik oli ainus, mis eeskujulikult E-ainepriina esines. Au talle!

Öeldakse, et korrastatud ümbrus korrastab ka põue ja tasakaalustab meele. Vargsi peeglisse piiludes vaatab sealt vastu selge ja rahulolev pilk, narmendavad sõrmed lähevad iseenesest selja taha peitu... Peenrad on ju ootamas. Aga mõtted on tõesti klaarimad, kui iga asi on hoolega omal kohal ja puhtusest säramas. Energiat tekib iga hetkega ja ei-tea-kust. Võib-olla ma hakkan taas rohkem „sahtliväliselt" kirjutama, nagu varem, sest kommentaarivabu keskkondi tuleb üha juurde? Aga esmalt on äraütlemata suur isu lume alt oma lillepeenrad välja kaevata. Ja pottidesse juba esimesed maitsetaimed külvata.

See kevad tulgu teisiti... nagu kõik kevaded, selleks teile häid hulle ideid! Aga kõigepealt – suurpuhastus toas ja ka põues!