- Reset +

"Kiiruskaameratest üksi ei piisa", Radar

18.03.2012

Toomas Henrik Ilves,
Vabariigi President

Kui külastasin veebruaris Ida-Viru keskhaiglas joodikjuhi süül vigastada saanud patrullpolitseinik Vjatšeslav Rehet, oli mul põhjust taas kord kinnitada: politsei peab kaitsma seaduskuulekaid kodanikke seaduskuulmatute eest ja liikluses ei ole seda võimalik teha ainult kiiruskaameratega, hoiatades või väikeste trahvidega. Politsei jõudku nähtavamalt Eesti teedele ja tänavatele ning samuti tuleb mõelda purjus ja kihutavate autojuhtide senise üsna leebe karistuspoliitika karmistamisele, ütlesin toona. Minu arvamus pole muutunud.

Oluline täpsustus: ma ei arva, et trahvimäärasid liikluses tuleb suurendada, ometi ei suuda ma mõista, miks pakub politsei raske jalaga ja joodikjuhtide karistamisel allahindluskampaaniat, kus võimalikust rahatrahvist määratakse sageli viiendik või kolmandik või piirdutakse üldse hoiatusega. Ei ole presidendi ülesanne, tal pole ka voli õpetada, kuidas täpselt peab politsei liiklust ohjeldama. Küll on aga presidendi – kodaniku ja riigipea – kohustus väljendada muret, kui liiklusõnnetused võtavad aastas üle 100 inimelu ning ligi 2000 inimest saab vigastada. Sel põhjusel olen ma väga murelik.

Omal ajal tundus ratsionaalsem likvideerida liikluspolitsei kui iseseisev osa politseist. Nüüd aga küsigem, kas me pole optimeerimisega liiale läinud mitte ainult politseis, kuna sama võib näha veel paljudes valdkondades, kus riik tõmbub riigist välja ja inimestele kaugemaks. Mis on tulemus? Korrakaitsepolitsei tegeleb nüüd liiklusega tavaliselt nii palju, kui palju jääb muu töö kõrvalt aega üle. See pole etteheide ainult politseile, vaid pigem – või õigemini just eriliselt – Siseministeeriumile, kes peab sõnastama Eesti sisejulgeoleku prioriteedid.

Nii nagu hea mõrvauurija ei saa olla hea küberpolitseinik, kes vajab väga spetsiifilist koolitust, ei saa ka iga hea korrakaitsepolitseinik olla hea liikluspolitseinik. Aga asjalikke, nüüdisaegse koolituse ja mõtlemisega liikluspolitseinikke on Eestis praegu hädasti vaja. On vaja liikluspolitseid, kes aitaks surmasõitjatele pidurit panna. Tõsi on, et esmajoones vajame liiklusõnnetuste vähendamiseks ohtu märkavat ja seda ära hoidvat, kaasteelistest ning iseendast hoolivat liikluskultuuri, et jalakäijad kannaksid helkureid, vajame korras maanteid ja tänavaid. Aga praegu, olgem ausad, vajame rõhutatult ka politseipoolset tõhusat järelevalvet.

Politsei tugevus Eestis olgu ikka selles, et politsei tagab seaduskuulekate inimeste õigused ja vabadused, üldise õiguskorra ning toetub seejuures seadustele neid maksimaalselt kasutades. Seejuures peab politsei olema alati efektiivne ja otsustav ning vajaduse korral ka jõuline, et kaitsta seaduskuulekaid inimesi.

Artikkel ajakirjas Radar.