- Reset +

"Seaduseauk võtab inimestelt kodakondsuse", Eesti Päevaleht

14.01.2012

Kelli Seiton

 

Kodakondsuse taotlemise ajal sündinud lapselt tuleks kodakondsus ära võtta.

1996. aastal taotles üks mees Eesti kodakondsust. Eksamid olid juba tehtud, kui talle sündis laps, kes sai automaatselt kodanikuks. Kõik oli justkui hästi. Kuid nüüd, 15 aastat hiljem, avastati, et lapse sünni ajal ei olnud isa veel reaalselt Eesti kodanik. Laps sündis sünnijärgse kodakondsuse saamiseks seega liiga vara, kaks nädalat varem. Ametniku vea tõttu ekslikult kodakondsuse saanud 15-aastasele noorele ei luba seadus praegu muud kui sellest ilmajäämist.

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul on see ebaõiglane, sest noor ise pole riigile valetanud, ja siseminister peab leidma probleemile inimliku lahenduse.

Siseminister Ken-Marti Vaher oli eile veel äraootaval seisukohal. „See juhtum pole iseenesest ainuke,” ütles ta. „Probleem tuleneb seaduse piirangutest ja lahendus seisneb seadusemuudatuse taga.” Vaher leidis, et olukord on kahetsusväärne. „Proovime edaspidi selliseid asju ära hoida. Kaalume seadusemuudatust, aga ootame enne õiguskantsleri seisukoha ära.” Seda, kas kõnealuses juhtumis saab noor kodakondsuse tagasi või mitte, Vaher ei öelnud.

Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul on seaduses augud, mis võivad olla vastuolus põhiseadusega. Seda, milline on tema lõplik seisukoht, saab teada paari nädala jooksul.

Endine siseminister Tarmo Loodus on juba ammu olnud arvamusel, et seadust tuleks muuta. „Tubli kodanikku ja inimest ei saa ametniku vea pärast jooksutada,” ütles ta. 2000. aastal andis Loodus siseministrina samasuguse juhtumi puhul lapsendatud tüdrukule kodakondsuse erandkorras.

 

Oht on üleval

 

Ühest küljest, ütles Loodus, on õigus ametnikul, kes vea avastab ja leiab, et tingimused polnud täidetud. Teisalt aga tekib küsimus, kui kaua see oht võib üleval olla. „Võib-olla avastan 80-aastaselt, et pole kodakondsust,” sõnas Loodus. „Inimene ei pea kannatama!”

Kodakondsuse seaduse paragrahv 32 ei paku praegu sellise vea puhul muud lahendust kui Eesti pass ja seega ka kodakondsus ära võtta. „Ja kui ongi näiteks väike laps, kes ise ei ole esitanud andmeid enda kohta, siis mul (kui ametnikul – K. S.) puudub õigus võtta neid tingimusi arvesse ja peangi hakkama menetlema, et seda dokumenti kehtetuks teha,” ütles kodakondsus- ja migratsiooniameti kodakondsustalituse juhataja Koidu Mesilane.

Probleem ongi selles, et seadus ei tõmba piiri mitte olukorra ja põhjuste, vaid kuupäeva järgi. Mesilase sõnul puudub pärast 1. aprilli 1995, kui jõustus uus kodakondsusseadus, ekslikult kodakondsuse saanud inimesel õigus see niisama tagasi saada. Olgugi et inimene ise pole midagi valesti teinud.

Mesilane lisas, et tegelikult ei ole ekslikult väljastatud passiga inimene kunagi Eesti kodanik olnudki. „Ekslikult passi omamine ei too kaasa kodaniku staatust,” ütles ta.

Sellises olukorras vastutab vea teinud ametnik, seda aga juhul, kui kriminaalmenetluses tõendatakse, et ta on teinud vea meelega või oma tööd lohakalt. „Ametnik on ka inimene,” ütles Mesilane ja lisas, et seetõttu võib ta ka inimlikult eksida.

Teine võimalus on, et vea tegi lapsevanem, kes jagas lapse sünni ajal enda või lapse kodakondsuse kohta valeinfot. Siis vastutab lapsevanem. „Aga see ei muuda inimese jaoks asja,” sõnas Mesilane ja lisas, et kodakondsusest jääb ta siiski igal juhul ilma.

Kodakondsusest ilmajäämisel peab inimene hakkama taotlema elamisluba ja selle saamisel juba kodakondsust. „Inimesena olen ma nõus, et olukord on keeruline, aga kui inimene on solvunud ja lööbki selja sirgeks, teeb ta ise oma elu raskemaks,” hindas Mesilane. „Inimene peaks tegema koostööd, kuna õigusaktid ei anna võimalust muudeks lahendusteks.”

 

Probleem on seaduses

Toomas Hendrik Ilves
president

Ametnike sõnul pole selle juhtumi puhul keegi Eesti kodakondsuse saamiseks riigile valetanud. Riigi enda 15 aastat tagasi tehtud näpuvea tõttu noorelt inimeselt praegu passi ja kodakondsust ära võttes käituks Eesti riik väiklaselt ja ebaõiglaselt tema enda ning tema perekonna suhtes. Seadused, meenutan, on inimeste jaoks, mitte inimeste vastu. Siseministri ülesanne on leida siin inimlik lahendus ja näha ka probleemi laiemalt.

 

Kujundab alles seisukohta

Indrek Teder
õiguskantsler

Seadus ei võimalda õiguspärase ootuse põhimõtet kohaldada nende isikute suhtes, kes on 1.04.1995 jõustunud kodakondsuse seaduse alusel ekslikult Eesti kodanikuna määratletud, kuigi isik on Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel toiminud heauskselt ja ta on Eesti kodanikuna määratletud haldusorgani eksimuse tulemusena.

Õiguskantsler kujundab menetluse lõppedes seisukoha, kas kodakondsuse seadus on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtte ja võrdsuspõhiõigusega.

 

Artikkel Eesti Päevalehe veebilehel.