- Reset +

"Eesti president: me peame oma sõna", Leedu Rahvusringhääling

16.11.2011

Leedu TV saade „Maailma panoraam”
Ajakirjanik Bernardas Gailius

 

Sel nädalal viibis Leedus töövisiidil Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Ta kohtus Vilniuses Leedu presidendi Dalia Grybauskaitėga ja peaminister Andrius Kubiliusega. Ilves kinnitas Leedu juhtidele, et Eesti peab oma varasematest lubadustest kinni ja osaleb Visaginase tuumaelektrijaama ehituses.

Leedu Televisiooni saates „Maailma panoraam” avaldas Eesti president arvamust Baltimaade ühiste strateegiliste projektide, euroala riikide probleemide ja küberkaitse vajalikkuse kohta.

„Me peame oma sõna,” rõhutas Ilves korduvalt.

 

Tere päevast, härra president! Kõigepealt lubage küsida, millised olid Teie visiidi eesmärgid ja kas Teil õnnestus need saavutada.

Visiit õnnestus väga hästi. Teie juurde on tore tulla ning kohtumised presidendi ja peaministriga valmistasid mulle suurt rõõmu. Me hindame ühtemoodi kõrgelt tähtsaimaid poliitilisi küsimusi: finantsvastutust, puudujäägi vähendamist, ühiseid huve Visaginase tuumaelektrijaama ehitamisel. Võin veel kord kinnitada, et Eesti osaleb kindlasti selles projektis. Me peame oma sõna.

 

Kuidas Te hindate Balti riikide ühiseid strateegilisi projekte? Kas need on edukad?

Ühised energeetika- ja transpordiprojektid on Balti riikide koostöö põhiteema. Juba ammu on möödas need päevad, mil me lehvitasime koos lippe ja laulsime laule. Nüüd on meil tõsised finantskohustused. Olukord on praegu väga sobiv. Näiteks praegune Euroopa Liidu transpordivolinik on pärit meie piirkonnast. Ta mõistab meie huvi ehitada Tallinnast Varssavini kiirraudtee. Seetõttu saame omavahel hästi kokkuleppele, aga võime oodata ka reaalset ELi toetust. Niisiis – kas nüüd või mitte kunagi. Selline olukord ei pruugi kunagi korduda.

 

Mis on Teie arvates peamised tõkked, mis võivad nende projektide ette kerkida? Miks võtab selliste projektide nagu Rail Baltica elluviimine nii kaua aega?

Ma ei ütleks, et väga kaua. Ei tohiks unustada, et kokku peavad leppima neli riiki, kelle finantsolukord on raske, ja peale selle Euroopa Komisjon. Kui Leedu või Eesti suudaksid ise sellise projekti ellu viia, siis teeksime seda kohe, aga antud juhul on läbirääkimised vältimatud ja need võtavad aega.

 

Kas seda olukorda võib mõjutada muutunud poliitiline seis Lätis?

Praegune Läti valitsus on võtnud kohustuse selles osaleda. Rohkem ei saagi loota – ainult valitseva koalitsiooni kohustust. Kuid ma arvan, et iga riigi jaoks on oluline täita ka neid lubadusi, mille on andnud varasemad valitsused. Eesti osalemine Visaginase tuumaelektrijaama projektis lepiti kokku teise valitsusega, kuid me täidame oma lubadust.

 

Euroala riigi juhiga vesteldes ei saa mööda minna majanduskriisist. Kas Euroopa Liit võib loota, et see kriis ületatakse edukalt?

On ilmne, et sündmused jõuavad pidevalt ELi vastustest ette. Kõik on toimunud veel kiiremini, kui me kartsime. See tekitab tõsist muret. Just seetõttu rõhutab Eesti finantsvastutuse tähtsust. Ma tahan öelda, et me pole vaesed, aga oleme euroalal kõige vaesemad. On tobe, et peame aitama ülal pidada rikkamaid riike, kes juhtisid oma finantsvahendeid vastutustundetult. Me teeme seda sellepärast, et usume ühtsesse Euroopasse. Kuid soovime, et ka teised riigid peaksid finantsdistsipliinist kinni nagu meie.

 

Eesti rõõmustas euroalaga ühinemise üle väga. Kuidas on asjalood praegu? Kas te ei kahetse, et astusite klubisse, mis juba lõheneb?

Ei, mitte mingil juhul. Toimugu Kreeka ja Itaaliaga mis tahes, see mõjutab kõiki riike – nii neid, kes on euroalal, kui ka neid, kes ei ole. Seda rõhutas oma kõnes ka Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde. Mõnes mõttes võivad riigid, kes ei kuulu euroalasse, isegi rohkem kannatada. Financial Times hoiatas hiljuti britte väga tabavalt: te võite euro üle naerda, kuid kui Kreeka lahkub euroalalt, kannatab ka Ühendkuningriik. Ja mitte vähem kui siis, kui ta kuuluks euroalasse. Seetõttu on asi lihtne. Ma ei tea, kuidas oli Leedus, kuid Eestis lõid inimesed käega, kui Lehman Brothers kokku varises. See oli meist kaugel ega olnud meie jaoks tähtis. Aga kümne kuu pärast ületas Eestis töötuse määr kõik rekordid.

 

Aga kuidas suhtuvad Eesti inimesed majanduskriisi? Kas ka nemad ei kahetse üleminekut eurole?

Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et eurot nähakse halvemas valguses. Aga see on ka meie poliitikute töö – selgitada seda, mida ma juba mainisin: et kriisi puhul pole vahet, kas me kuulume euroalasse. Sellel liikmelisusel on isegi eeliseid – raha ülekandmine teistesse riikidesse on tasuta, valuutavahetust pole vaja. Kuid loomulikult on meil populiste, kellele meeldib euro teemal spekuleerida. Nende jutt on lihtne, kuid mitte väga vastutustundlik.

 

Eesti püüab kanda kinnitada Euroopa küberjulgeoleku keskusena. Missugused on uued küberohud ning miks on NATO ja ELi koostöö selles valdkonnas tähtis?

Inimestel on veel keeruline mõista, et küberohud ei tähenda ainult häkkerite rünnakuid riigiasutuste vastu. Palju tõsisem probleem on intellektuaalse omandi kaitse. Tänapäeva majanduse aluseks on uurimused ja leiutised, seetõttu on intellektuaalne omand väga tähtis. Just seepärast on sellel alal vaja tihedamat avaliku ja erasektori koostööd. Inimesed kalduvad mõtlema harjumuspärastes kategooriates – et varem kulutasime raha tankidele, aga nüüd arvutitele. Kuid see pole nii lihtne. Tallinna küberkaitsekeskuse eesmärk on see, et NATO taristu oleks küberrünnakute eest kaitstud, kuid rünnakud ei pruugi tingimata olla suunatud NATO taristu vastu. 

 

Kas Eestis on avaliku ja erasektori koostöö selles valdkonnas edukas? Mida konkreetset on saavutanud küberkaitsekeskus?

Küberkaitsekeskus tegeleb teoreetiliste küsimustega, see pole operatsioonikeskus. Avaliku ja erasektori koostöö edeneb tasahilju. Kuid meil on juba, mille üle uhke olla. Eestis on asutatud küberkaitseliit, mis sarnaneb vabatahtliku kaitseliidu organisatsiooniga. Arvutispetsialistid kulutavad oma vaba aja kaitseküsimustele – mitte metsas joostes, vaid arvuti ees istudes. Sellest ideest huvitus isegi USA Rahvuskaart, kes loob samalaadset süsteemi.

 

Viimasel ajal räägitakse palju Põhjamaade ja Balti riikide tihedamast koostööst. Mida Teie sellest arvate?

Arvan, et see on väga vajalik. Me räägime võrdlemisi väikestest riikidest. Üksikuna ei ole meil Euroopa Liidus piisavalt võimu. Seepärast on loomulikult väga vajalik olla ühisel seisukohal, sest meil on ühiseid huve.

 

Mis on Põhjamaade ja Balti riikide tähtsaimad koostöösuunad?

Põhimõtteliselt peaks koostöö olema kõikehõlmav. Meie jaoks ongi olulisimad need küsimused, mis on praegu kõige tähtsamad. Eriti tähtis on hoida häid suhteid nüüd, kui osa meist on euroalal ja osa mitte. Sest sellest olenemata ühendab meid samasugune suhtumine finantsvastutusse.