- Reset + PDFPrindi

"President: Pärimuskultuur on meie vasturohi massikultuurile", Sakala

24.07.2010

Margus Haav


Viljandi pärimusmuusika festivali publiku seas võib tihti silmata ka president Toomas Hendrik Ilvest ning erandiks polnud tänavunegi aasta.

President on veendunud, et pärimuskultuur peab arenema ning just kultuurilised erinevused ongi need, mis elu huvitavaks teevad.


Toomas Hendrik Ilves, teid on Viljandi pärimusmuusika-peo publiku seas olnud võimalik märgata peaaegu igal festivalil juba nende algusest saadik. Kui tihti mõtlete sellele toredale sündmusele aga muul ajal aastast?

Eelmisel aastal mõtlesin näiteks nii palju, et palusin folgipealikul Ando Kivibergil korraldada vabariigi aastapäeva kontsertetendus. Just pärimusmuusika festivalist oli inspireeritud 24. veebruari aasta-päevakontserdi programm Tartus. Nii et ju sel on ka laiem mõju.

Küsimus polegi ehk, kui palju mina sellele mõtlen, vaid milline on festivali mõju.

See väljendub näiteks selles, et kutsun sageli siia oma väljamaa tuttavaid ja nad tulevadki, tihti just põhjusel, et on kodumaal Viljandi festivalist palju head kuulnud.


Festival ja selle mõjud on lai teema tõesti. Kui võtame näiteks pärimuskultuuri ja isamaa armastuse, siis need on ju omavahel tihedalt seotud.

Jah, on küll. Samas kui mulle ka meeldib mõni Belgia või Portugali ansambel, ei tähenda see seda, et ma muutun Flaami, Vallooni või Portugali patrioodiks. Mulle lihtsalt meeldib see muusika!

Kui aga saad aru, kuivõrd rikas on sinu enda maa kultuur ja sinu enda rahva looming, siis hindad seda kõrgemalt. Rohkem hakkad väärtustama ka kõike seda, mida su esiisad on teinud.


Tundub, et praeguses globaliseeruvas maailmas annab üleilmastumine hoopis vastupidise efekti. Tahes-tahtmata tekib vajadus millestki täiesti omast kinni hoida.

See on päris kindlasti nii. Muidu muutuks kõik mingisuguseks McDonald'si kultuuriversiooniks. Üks ja sama muusika kõlaks üle maailma. Ühest küljest võib see küll olla tore, aga erinevused on lõpp-kokkuvõttes need, mis inimest köidavad ja elu huvitavaks teevad.


Massikultuur kipub ikkagi domineerima, vaadates kas või meie meediat. Huvitav, kas siin annaks midagi ette võtta või tuleks pigem lasta asjadel oma rada veereda? Mõnda protsessi pole ju mõtet sekkuda.

Iga inimene teeb ise oma valikud ning pole riigi ega kellegi teise ülesanne seda asja-korraldust muuta.

Igaüks otsustab ise, millist muusikat kuulab. Viljandi pärimusmuusika festivali taolised ettevõtmised tutvustavad inimestele uusi muusikavorme, millega nad varem tuttavad polnud. Selles ongi selle ürituse võlu: tuled kohale ja kuuled midagi tavapärasest hoopis erinevat. Midagi sellist, mida ehk jäädki kuulama.

See võikski olla vasturohi massikultuurile, kus raadiost lastakse järjepanu vaid kahtkümmet laulu. Neid kuuleb nii Eestis, Arizonas kui Hongkongis. Kui üks neist moest välja läheb, asendatakse ta teise samasugusega.

(Mõtlikult.) Siia, Viljandisse, tuled aga muusikat rahulikult nautima. Tuleb kiita festivali meeskonda selle eest, et ta on välja valinud väga professionaalsed muusikud, kes kõik suhtuvad oma alasse ja loomingusse fanaatilise kirega. Sestap nad ongi parimad.

Viljandi lähedalt pärit fantastilise torupillimängija kõrval musitseerib haruldane viiuldaja Norrast... Seda koged just siin, midagi sellist raadiost ei kuule.


Milline on teie seisukoht pärimuskultuuri osas laiemalt — kas ta on juba lõplikult valmis ning seda ei tasu rohkem torkida või on tegemist osaga kultuurist, mis on arenguvõimeline ja peabki edasi arenema?

Kindlasti peab edasi arenema! Kogu aeg leiutatakse midagi uut. Pärimuskultuuri mõju muusikale on väga-väga suur.

Kui võtame sellised maailmanimed nagu Sigur Ros või Arcade Fire, siis üht on mõjutanud islandi rahvamuusika ja teist prantsuskeelse Kanada kultuur. Mõjutused on väga selged, väljenduvad aga täiesti erinevas muusikažanris.


Mida soovib president kaasfolgilistele?

Nautige muusikat! Avastage enda jaoks uusi muusikavorme ja kultuure ning toetage teile meeldivaid artiste. Ostke nende plaate ja minge kontsertidele ning mitte ainult juulikuu kolmandal nädalavahetusel.

Kutsun inimesi üles võtma ette sõidu Viljandisse pärimusmuusika aita, kus leidub alati midagi huvitavat. See suurepärane keskus on loodud kodanikualgatusena, mitte kuskilt ülalt, ja selle töötajad pingutavad tõepoolest.

«Sakala» lugejad teavad seda, aga teiste väljaannete lugejaile soovitan küll tulla kohale ka muul ajal aastast uusi esinejaid ja muusikavorme avastama. See, mida festivaliga seotud inimesed teevad siis, on sama hea ja mõnes mõttes isegi suurem väljakutse kui folk, mille puhul on juba ette teada, et kohale tuleb 20 000 inimest. Nad riskivad ja korraldavad väga huvitavaid ettevõtmisi. Proovin isegi seal käia nii palju, kui saan, ka aasta sees.


Kõige selle kaudu võib ju vahel ka endas midagi uut avastada.

Muidugi. Alati!



KÜLALINE

Toomas Hendrik Ilves hakkas Viljandi pärimusmuusika festivalil käima juba enne presidendiks saamist.

Esimest korda oli festivalil aastal 1996. Enamusel aastatel on tal õnnestunud kohustusi sättida nii, et festivali aegu leiab ta mõne vaba päeva.

Allikas: «Sakala»