- Reset + PDFPrindi

"Küberjulgeolek on ühine küsimus", Göteborgs Posten

24.01.2011

Eesti president näeb meelsasti, et kaitset küberrünnakute vastu koordineeriks NATO

 

Britt-Marie Mattsson

 

Uus invasioon võib seisneda arvutite ülevõtmises. Eesti president Toomas Hendrik Ilves kutsub üles tegema ühiseid jõupingutusi küberjulgeoleku tagamiseks. Ilves näeb kõige meelsamini, et tegevust koordineeriks julgeolekuliit NATO.

 

Toomas Hendrik Ilves käis eelmisel nädalal Rootsis riigivisiidil. Stockholmis Rootsi Riigikaitse Kõrgkoolis peetud seminaril kõneles president uuest esile kerkinud ohupildist. 2007. aastal langes Eesti ulatusliku küberrünnaku ohvriks.

Toomas Hendrik Ilvese kõrval osales seminaril ka välisminister Carl Bildt, kes ei kommenteerinud presidendi varjamata üleskutset Rootsi ühinemiseks NATO-ga ja vaid naeratas kahemõtteliselt, kui Ilves – samuti naeratades  – kordas, et küberjulgeoleku tagamiseks vajalikud ressursid on olemas lääneriikide julgeolekuliidul NATO-l.

 

ÜKS SEMINARIL OSALENUD EKSPERTIDEST näitas oma statistilises aruandes, et maailma arvutivõrgus sooritatakse iga kolme sekundi tagant üks tõsine kuritegu. Kui tänaval röövimise ohvriks langenud pöörduvad kuriteost teatamiseks politseisse, siis internetis toime pandud röövimise ohvrid pöörduvad oma panga või kindlustusseltsi poole. Küberkurjategija tuvastamine, kinnivõtmine ja tema üle kohut mõistmine on haruldane, sageli ei algatata isegi politseimenetlust.

Ettevõtted ja riigid küll tegelevad küberjulgeolekuga, kuid nende küberkaitse efektiivsus pannakse pidevalt proovile uute keerukate katsetega.

Toomas Hendrik Ilves osutas, et teoreetiliselt on riiki võimalik sisse tungida ilma ühegi püssipauguta või raketirünnakuta, ilma et riigipiiri ületaks ainuski tank või õhku tõuseks ainuski sõjalennuk. Kogu rahva saab täielikult muust maailmast ära lõigata, lülitades välja üldise elektri- ja veevarustuse, sidevahendid ja tsiviilstruktuurid.

Carl Bildt osutas, et olulist tööd küberjulgeoleku vallas tehakse ka EL-i raames, ja Ilvese arvates nõuab see tegevus NATO-poolset koordineerimist.

 

SEMINARIL KÄSITLETUD OHUPILT oli huvitav ja õõvastav, kuid küberjulgeoleku küsimuse otsese sidumiseni konventsionaalse relvastusega ei jõutud. Seda teemat valgustas hoopis professor Willhelm Agrell möödunud nädalal Sälenis toimunud iga-aastasel rahva- ja riigikaitse konverentsil.

Agrelli viimane raamat „Rootsi riigikaitse allakäik ja langus 1988–2009” ründab teravalt Rootsi riigikaitses tehtud kärpeid, mis on läbi viidud nii, et isegi Agrelli-sugusel eksperdil on puudunud sellest ülevaade.

Usina uurimistöö järel suudab Agrell näidata, et Rootsi üldine mobilisatsioonisüsteem, mis on riigis kehtinud Teisest maailmasõjast alates, on lihtsalt haihtunud ilma igasuguste eelnõude ja aruteludeta. Mobilisatsioonisüsteemi kaotamisest luges Agrell riigikaitse 2005. aasta eelarve alusdokumentide 16. lisast leheküljelt 13. Agrell näitab, kuidas ajateenistus kadus Rootsist ilma igasuguse teavitustöö, arutelu ja korraliku analüüsita selle kohta, mida see tähendab Rootsi kaitsevõimele.

 

KÜBERJULGEOLEKUT ja Agrelli valgustavat raamatut seob küsimus, millist konventsionaalset kaitset Rootsi vajab. Näiteks, kas mitmemiljardilised jätkuvad investeeringud hävituslennukitesse JAS täidavad Rootsi riigi või üksnes Wallenbergi kontserni huve?

President Toomas Hendrik Ilves ja välisminister Carl Bildt noogutasid nõusolevalt üksteise avalduste peale. Mõlemad osutasid, et kõnealused probleemid pole neile uudiseks ning Rootsi ja Eesti ekspertide ettekannete sisu oli neile mõlemale juba varasemast tuttav.

Küsimus, mida Rootsi ja Eesti saaksid teha omal käel ja milline võiks olla nende panus suuremas plaanis, jäi konkreetse vastuseta, piirdudes üldsõnaliste avaldustega.

 

Küberrünnak Eesti vastu

2007. aasta aprillis võttis Eesti valitsus vastu otsuse Nõukogude sõdurit kujutava pronkskuju teisaldamiseks. Vene noorte etniline grupp alustas tänavarahutusi.
Eesti langes kolmeks nädalaks küberrünnakute ohvriks. Muu hulgas rünnati parlamenti, meediat ja pankasid.
Hiljem süüdistas Eesti rünnakutes Vene ametivõimusid.
2008. aastast alates asub Tallinnas NATO küberkaitsekeskus.

Allikas: ajakiri Computer Sweden