- Reset + PDFPrindi

"Ilves: kapo ei vaata, kas tegu on koalitsiooni või opositsiooniga", Postimees

06.01.2011

Argo Ideon

 

President Toomas Hendrik Ilves rääkis Postimehe ajakirjanik Argo Ideonile Keskerakonna esimehega seonduvat kommenteerides, et kapo ega politsei ei vaata üldse, kas tegu on opositsiooni või koalitsiooniga.

 

Mida mõtlesite selle all, et ei saa lubada Keskerakonna kaasamist järgmisse valitsusse, kui nad pole hukka mõistnud Venemaalt valimiskampaaniaks salaja rahaküsimist?

On arusaamatu, et käib suur arutelu selle üle, miks idast ei tohi, aga läänest võib. Mitte kusagilt välismaalt ei tohi juriidilise isiku annetust vastu võtta. See on Eesti seadus. Sellele lisandub muidugi veel küsimus, milliste teenete eest [annetus tehakse]. Eesti seadus ei luba seda mingil juhul.

Kui praegu selguks, et mõni teine erakond on käinud anumas raha kusagilt mujalt, oleks minu reaktsioon täpselt samasugune. 

 

Te võite ju arvamust väljendada, aga presidendi võimalused takistada mõne erakonna pääsemist valitsusse on siiski piiratud.

Põhiseaduse järgi esitab president pärast valimisi ettepaneku moodustada valitsus sellele, kellele ta soovib. See kandidaat läheb parlamendi ette. Kui parlament ei kiida teda heaks, siis president esitab teist korda oma kandidaadi. Kui parlament ka teda heaks ei kiida, otsustab parlament juba ise, keda esitada.

See, mida ma ütlesin, jääb presidendi volituste piiresse ega ületa neid. 

 

Samas ei pruugi teie tahe osutuda määravaks, kui leidub piisav hulk valijaid, kes teisiti arvavad.

Muidugi võib arutada teoreetiliselt põhiseaduse võimaluste üle. Aga reaalselt ei saa ükski erakond Eestis parlamendis 51 kohta. 

 

Mida me nüüd selle teadmisega peale hakkame, et Edgar Savisaar Venemaalt raha küsis? Tema lahkumisele ei näi küll miski viitavat – Savisaar on ise öelnud, et on Keskerakonnast sama lahutamatu kui Eesti muld ja Eesti süda Koidula salmis.

Eesti president ütleb selliste asjade puhul midagi ainult siis, kui need on piisavalt tähtsad ja ohustavad põhiseaduslikku korda. Ei ole minu suur soov neid asju öelda; vastupidi – palju parem oleks, kus sellist kaasust poleks.

Kes on kellega lahutamatult või lahutatult seotud – erakond ise otsustab, kes nende esimees on. Kuid presidendil tuleb täita vannet, kaitsta põhiseaduslikku korda Eestis. Ega president ole rumal, kes ei arvesta sellega, et väljaütlemise peale tuleb ka kriitikat.

See ongi valik: kas ma jään mugavasse positsiooni, kus mind ei tulistata, aga murran truudust ametivandele, või olen truu vandele ning lepin viha ja vaenuga. See ongi vastutus; ja ära tule siia ametisse, kui sa pole valmis seda vastutust kandma. 

 

Kuna olete Savisaarele erandlikult tugeva hinnangu andnud, peate järelikult ise olema täiesti veendunud, et ta tõepoolest oma parteile Venemaalt raha küsis. Avalikkusel on selle kohta lugeda kaitsepolitsei peadirektori käskkiri. Osa inimesi aga leiab, et see dokument pole piisavalt veenev. Tegu on kirjeldusega; küsitakse, kus on tõendid. Eeldan, et presidendil peab olema siiski rohkem infot.

See, mis on avalikustatud, on kompromiss, mis tuli kapol teha selle vahel, kui palju öelda ning kui palju kaitsta oma allikaid ja töömeetodeid. See on paratamatult vähem kui see, mis tegelikult teada on. Aga teisalt võib kahju, mida täieliku avalikustamisega võiks julgeolekuasutuse meetoditele ja allikatele teha, olla liiga suur.

See on kapo teha. Mina ei ole pädev otsustama, kui palju avalikustada saab. Kuid kõik see, mida mulle on räägitud, on kahjuks veenev. 

 

See osa, mis on avalikustatud, pole teie muude teadmistega mingil viisil vastuolus?

Kahjuks ei ole.

Mõned kommentaatorid on pööranud asja ka sedapidi, et on väga halb, kui julgeolekuasutus nuhib opositsiooniliidri järele.

Kapo ega politsei ei vaata üldse, kas tegu on opositsiooni või koalitsiooniga. Seda kinnitab ka, et mitmed võimuliiduga seotud inimesed – olgu siis omavalitsustes või ametnike seas – on saanud süüdistused ametialastes kuritegudes.

Ajalooliselt on palju rohkem neid juhtumeid, kus on midagi ette võetud valitsuses istuvate inimeste vastu. Siis võinuks ju ka küsida, kas ei ole kõik see osa valimiskampaaniast. 

 

Seda ju Edgar Savisaar räägibki algusest peale.

Ärgem kujutlegem, et Eesti on mingis vaakumis. Need on tõsised küsimused, millega on olnud silmitsi ka paljud teised riigid, ning mis on olnud suured väljakutsed demokraatlikule korrale.

Saksamaal oli näiteks kunagi suur skandaal CDU (1945. aastal asutatud erakond Kristlik-Demokraatlik Liit – toim) rahastamisega, Leedus korraldati rahastamisest alanud skandaali järel isegi uued presidendivalimised.

Kui keegi väidab, et see on ennekuulmatu, et politsei uurib niisuguseid asju – ei ole. See on demokraatliku riigikorra juurde kuuluv asi.

Kas erakonnad on siis seadusest kõrgemal? Me ei peata Eesti seaduste toimet ei seoses valimistega ega ka mingisse erakonda kuulumisega. Meil on olemas seadus, mis expressis verbis käsitleb erakondade rahastamist.

 

Link originaalloole Postimehe veebilehel.