Millisena jääb meelde aasta 2010?
Eesti jaoks oli 2010 ühelt poolt hakkama saamise, toime tulemise aasta. Seda kinnitab fakt, et kolmandat päeva on meil käibel euro. Teisalt aga teeb muret, et Eestis on endiselt palju töötuid ja neile lootuse andmine, neile näiteks ümberõppe korraldamine peab olema valitsuse üks tähtsamaid ülesandeid.
Aasta lõpp aga sundis meid mõtlema poliitika läbipaistvuse ja poliitika aususe üle, kui sai teatavaks, et Keskerakonna paar juhti on küsinud välismaalt raha oma partei valimiskampaaniaks. Rahastamist üritati korraldada varjatult, salaja, sest eks saadi aru, et see kõik on vähemalt eetiliselt väga probleemne. Minu jaoks petsid nad sellega oma erakonda, oma valijaid, meid kõiki. Eriti õõvastav on, et varjatult rahastatud valimiskampaania ühe osana nähti õigeusukiriku ehitamist poliitilise tööriistana, mis päevavalgele tulles heidab teenimatult varju hoopis Vene Õigeusu Kirikule. See ei ole kristlik, ega kanna endas austust ei Kiriku ega Jumala suhtes. Jumal ei erista inimesi nende parteikuuluvuse, vaid nende tegude järgi.
Isiklikult jääb 2010 mulle meelde läbi laste - noorem tütar läks kooli ja on seal väga tubli, poeg lõpetas ajateenistuse Eesti kaitseväes ja jätkab riigi teenimist kaitseministeeriumis, vanem tütar pidi aga kahjuks kogema väljapressimiskirjade ähvardusi.
Laiemalt näitas viimasel kevadel Islandi vulkaanist alguse saanud ja suure osa Euroopast varjutanud tuhapilv, kui kergesti võib kogu meie tavapärane elu uppi pöörata. Mõtlesin sellele, kui riigivisiit Türgis lõppes mulle ja meie delegatsioonile kolmepäevase bussisõiduga Istanbulist Tallinnasse. Looduse võimu ja inimeste võimetust kogesime ka aasta lõpul Eestis, mil meist paljude kindlaim abiline oli lumelabidas ja parim sõber oli lumesaha juht.
Ootused 2011. aasta suhtes?
Lühidalt - et tuleks hea aasta. Parem kui eelmine. Et paljud inimesed, kel täna pole tööd, saaksid töö. Et valijad teeksid märtsi alguses toimuvatel Riigikogu valimistel targa valiku. Et uus parlament ja valitsus näeksid ja lahendaksid neid väljakutseid, mis on Eestile olulised ´ja mis määravad meie homse edu. Et meie kaitseväelastel Afganistanis oleks sõduriõnne.
Soovid meie lugejatele?
Olgem tublid, õnnelikud ja tugevad seisma vastu raskustele, mida meie aeg on meie ette tõstnud. Uskugem iseendasse ja oma kaaslastesse. Toetagem oma lähedasi. Osakem armastada ja teiste armastust ära tunda. Uskugem Eestisse.
