- Reset + PDFPrindi

"Tuhk muutis igapäevased lennureisid maismaa-Odüsseiaks", New York Times

21.04.2010

Neil MacFarquhar

 

LONDON. Kui Eesti president Toomas H. Ilves eelmisel nädalal Türki saabus, oli ta valmistunud visiidiks — kuid ainult üheks visiidiks. Selle asemel tegi ta tänu Islandil purskavale vulkaanile tõeliselt presidendiväärilise ringreisi, läbides nelja päevaga üheksa riiki, mis meenutab ammuste aegade tõsist diplomaatiat.

Härra Ilves lahkus Istanbulist pühapäeval. Esmaspäeval sõi ta eksprompt-õhtusöögi Serbia presidendi Boris Tadiciga. Poolas peatus Ilves selleks, et panna pärg president Lech Kaczyński värskele hauale. Vahepealsel ajal hankis Eesti esipaar oma kohvi ja kütuse teeäärsetest tanklatest ja poodidest.

“Ma ei ole Odysseus, kes pärast 20 aastat oma Penelope juurde tagasi pöördub. Minu reis on kestnud ainult neli päeva, seega on kõik korras,” lausus härra Ilves mobiiltelefoni, saabudes Eestisse just õigel ajal, et anda õhtusöök maad külastavate kõrgete aukandjate auks.

Kõikjal Euroopas ärkasid lennujaamad kolmapäeval taas ellu. Kuid pärast seda, kui vulkaaniline tuhk oli kogu mandri lennuliikluse nädalaks katkestanud, jäid reisijate väljavaated lennukipardale pääseda siiski ebakindlaks. Need loendamatud tuhanded inimesed, kes olid otsustanud mere- või maismaareisi kasuks, jutustasid oma kangelaslikest seiklustest, millega lisaks muudele tüütutele üksikasjadele kaasnes ka korralik kukrukergendamine ja puhaste sokkide defitsiit.

Aastaks Londonisse linna-ajalugu uurima kolinud professor Eric Sandweiss Indiana ülikoolist viis oma naise ja 14-aastased kaksikud pojad lihavõttevaheajale Põhja-Itaaliasse. Kui Ryanair tühistas nende laupäevase kojulennu Pisast, õnnestus neil esimene võimalik rongipiletite broneering saada alles neljapäevaks.

Toidu, korteriüüri ja keerulisel teel hangitud rongipiletite kogumaksumus ulatus 1600 dollarini, mida oli kõvasti rohkem, kui lennufirmalt oodatav hüvitis.

“Ma ei osanud arvatagi, et kulutan oma perekonna päranduse reisimise peale,” ütles professor Sandweiss kolmapäeval Londoni St. Pancrase raudteejaama saabudes. Proua Sandweissi suhtumine oli filosoofilisem, seda eriti looduse ülemvõimu küsimuses. “Me oleme selles maailmas pigem rändurid kui valitsejad,” ütles ta.

Euroopas tundus tõesti kõik olevat kontrolli alt väljunud. Saksamaa kantsler Angela Merkel sattus Odüsseiasse, mis kestis peaaegu sama kaua kui tema Eesti ametivenna oma, ehkki algas San Franciscost. Pärast maandumisi Põhja-Dakotas, Portugalis ja Roomas sõitis proua Merkel Itaaliast Saksamaale kuulikindlas limusiinis.

Ameerika Ühendriikide ja NATO sõjajõudude komandör Afganistanis kindral Stanley A. McChrystal tegi läbi 17-tunnise bussireisi Pariisist Berliini, et kohtuda kolmapäeval Saksa ametivõimudega.

Moskvas tuletasid Valgevene vaksali pikad piletisabad meelde möödunud nõukogude aega. Kitsikus suurendas bürokraatide võimu ning aitas kaasa elava musta turu tekkele, kus nii mõnigi müüdud sõidupilet olevat sealsete reisijate sõnul olnud kahtlase päritoluga.

Kuskilt ilmus välja noor naine, kelle pakkumine oli liiga hea, et sellest keelduda, meenutas Saksamaale jõuda üritanud helilooja Sergei Dreznin. Naise käsutuses oli buss ning ta sai võtta Berliini kaudu Kopenhagenisse sõidule kaasa 50 inimest, ning seda musta turu hindadest tunduvalt odavamalt. Ta vajas kaasreisijaid, et korvata bussirendi kulud sõiduks omaenda pulma, ütles härra Dreznin.

Ehkki see tundus täieliku imena, oli naisel õnnestunud leida ka kaks bussijuhti, kel olid enamikku Ida-Euroopa riikidesse sõiduks vajalikud viisad. Kuid kui buss oli alustanud sõitu läbi Venemaa lõputute avaruste, tuli naisele äkki meelde, et ta oli unustanud abiellumiseks vajalikud paberid raudteejaama. Nii tema kui ka bussitäis tema kaasreisijaid pidi tagasi pöörduma. Kui nad lõpuks siiski uuesti teele asusid, kulus neil esimesse peatuskohta Berliini jõudmiseks 30 tundi.

“Ma arvan, et kummalisel kombel oli Euroopale vaja sellist õppetundi, mis tuletaks meelde, et reaalne elu võib ka palju raskem olla,” ütles härra Dreznin.

See õppetund näib olevat oma eesmärgi saavutanud, ning mitte ainult eurooplaste jaoks.

Minneapolisest pärit firma 3M tootmis- ja müügimeeskonna arvamused Kesk-Inglismaalt kojusaamise osas läksid lahku. “Oleme praegu juba plaani E juures,” ütles Frank Klink, ettevõtte labori juhataja. “Meie arvates võiks plaani F või G kuuluda ka laevareis.”

Kütusetöötusele varuosi tootva ettevõtte Ameerika peadirektor Brent West oli välkkiirele ühepäevareisile peakorterist Inglismaalt Soome kaasa pakkinud vaid ühe särgi, aluspesu ja paari sokke.

Pärast kaheksat rongi, kolme laeva ning kolmepäevast autosõitu hindab ta maailma asjade omavahelist seost uue nurga alt. “See paneb sind mõtlema, kas ei peaks näiteks isiklikud toidutagavarad värske pilguga üle vaatama,” ütles ta.

Eestimaa esipaari rännak oli sujuvam, ehkki mitte just lühike. Härra Ilves ning tema 14-liikmeline delegatsioon rentisid Türgist koju jõudmiseks bussi, kuid nii mõnegi maa turvaprotokoll nägi ette, et president ja tema abikaasa pidid enamuse ajast reisima eraldi autos. Igas läbitud riigis hindas president teede olukorda ja Interneti kättesaadavust ning talle ei jäänud märkamata, et mõnes riigis olid need oluliselt paremad kui teistes. Nimede nimetamiseks oli härra Ilves aga liiga diplomaatiline.

Et aega kasulikult mööda saata, luges president reisil olles raamatut eesti kirjanduse ajaloost ning filosoof Isaiah Berlini esseekogumikku, mis tal samuti kaasas oli. Ka tema abikaasa Evelin luges. Kui internetiühendus oli kättesaadav, luges president internetist ajaleheartikleid, samuti helistas ta sageli oma kantseleisse.

“Kõik oli väga tsiviliseeritud,” täheldas härra Ilves. Lõuna-Euroopa õitsvast kevadest külmema ilma ja vähem lopsaka loodusega Eesti poole sõites jäi presidendile silma ka aastaaegade vaheldumine.

Üks presidendile helistanud sõber mainis, et tema olukord on tunduvalt parem kui oli Rootsi kuningal Karl XII-l, kes pärast lahingut Venemaaga 18. sajandi algul aastateks vangi langes ning pidi koju tagasi jõudmiseks 870 miili ratsutama. Selleks kulus tal kuus ja pool päeva. Kui ta lõpuks Rootsimaa pinnale jõudis, tuli tal saapad jalast lõigata.

“Minuga arvatavasti nii ei juhtu,” ütles seepeale härra Ilves. 

 

Loe artiklit inglise keeles on New York Timesi veebilehel.