- Reset + PDFPrindi

"Parim asi, mis minuga iial on juhtunud", La Libre

09.11.2009

President Toomas Hendrik Ilves naasis Eestisse, kui see oli nõukogude ikkest vabanenud. Tema riik, mis ühines 2004. aastal Euroopa Liiduga, ootab eurot. Kui Berliini müür 9. novembril 1989 langes, töötas Toomas Hendrik Ilves Raadio Vaba Euroopa eesti toimetuse juhatajana. Tema jaoks „ei olnud veel õige hetk naasta, sest Eesti oli ikka nõukogude võimu all”, meenutab riigipea, kes on veetnud suurema osa oma elust Atlandi taga. Kuid „see oli kindlasti parim asi, mis minuga iial on juhtunud!”. 2006. aastal sai ta presidendiks.

 

Sabine Verhest 

 

Kas Euroopa Liit on täitnud eestlaste lootused pärast seda, kui nad nõukogude ikkest vabanesid? Liitumiseelsed läbirääkimised olid pikad…

Me olime kannatamatud. Kuid praegu ütleksin ma, et tegelikult oli Euroopa rangete normide täitmise nõue pigem tähtis kui vähetähtis. Meil on tegelikult väga vähe euroskeptitsismi, palju vähem kui meie lõunanaabritel. Ma arvan, et seda võib selgitada asjaoluga, et eestlased on alati olnud realistlikud, neil pole kunagi olnud mõõdutundetuid ootusi. Samuti arvan ma, et nad näevad Euroopa Liidus võimalust oma riiki mõjukamaks muuta. 

 

IMF otsustas hiljuti, et Eesti on valmis eurole üle minema 2011. aastal. Mida te sellest ajakavast arvate?

Eesti on alati oodanud, et tema saavutusi hinnataks objektiivselt. Suurriik võib reegleid eirata, nagu võib näha stabiilsuse ja kasvu pakti puhul. Väikese riigi jaoks on reeglid olulisemad – kui sa need täidad, tead, et pääsed sisse. On tore, kui puhtpoliitiline otsus on sinu kasuks; kui ei ole ja kui ta ei põhine reeglitel, ei ole võimalik kaevata. Šansid, et läheme eurole üle, on head, kuid see oleneb meie eelarve puudujäägist. Tavaliselt ei ületa see kolme protsenti. 

 

Rumeeniat, Ungarit ja Lätit on kriis tabanud täie raskusega. Kuidas selgitate seda, et Eesti on kriisi paremini üle elanud?

Esiteks oleme alates 2000. aastast paigutanud palju raha, 10 protsenti rahvamajanduse kogutoodangust, stabiliseerimisreservi. Kui meil tekib ootamatu rahavajadus, on see raha meil olemas. Järgmiseks – meil peaaegu puudub riigivõlg. Need on kaks probleemi, mida meil ei ole, kuid meil on teisi: nüüdseks taandunud kinnisvaramull, erasektori suur võlakoormus ja muidugi nõudluse langemine eksporditurul. Meil on üks maailma suuremaid ekspordimäärasid rahvamajanduse kogutoodangu kohta ja väga väike siseturg. 

 

Kas majanduslik olukord oleks olnud parem, kui teil oleks olnud euro?

Kindlasti. Paljud meie probleemid tulid välisinvestorite devalveerimise kartustest. Slovakkia on euroalas ja majanduslanguse mõju on talle olnud väga väike. 

 

Kui palju peaks Euroopa Liit laienema? Kas Ukraina, samuti endine NSVLi liiduvabariik nagu Eestigi, peaks tema liikmeks saama?

Täita tuleb objektiivsed kriteeriumid, sealhulgas korruptsioonitaseme oma. See, kui seadused on kirjas paberil ning kogu ühenduse seadustik on üle võetud, ei loe kuigipalju, kui neid seaduseid ei rakenda. Ukrainal on tohutu korruptsiooniprobleem, mis ei ole mingi saladus. Ja see ei mõju väga julgustavalt. 

 

Samasuguse probleemiga Bulgaaria ja Rumeenia said siiski liikmeteks…

See on üks põhjuseid, miks laienemisele vaadatakse skeptilise pilguga. 

 

Kas toetate Türgi liitumist?

Jah. Religioon ei ole meie jaoks probleem. Mõned sooviksid paika panna kultuurilise piiri, aga millega peaksime end seostama meie? Õigeusuga? Protestantlusega? Euroopa Liit on ilmalik projekt ja usulistel erinevustel ei ole siin mingit tähtsust. 

 

Palju kõneldakse sellest, et Herman Van Rompuy võiks saada Euroopa Ülemkogu eesistujaks. Mida teie sellest arvate?

Keegi ei ole ametlikult kandidaat. Kui kellelgi pole julgust öelda: „Ma kandideerin”, mida te siis soovite, et ma ütleksin? 

 

Riia on välja pakkunud Vaira Vīķe-Freiberga kandidatuuri…

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni endine esimees tegi ka mulle ettepaneku. On mõistetav, et diskussioonis Euroopa Liidu presidendi ja välispoliitika esindaja üle käivad läbi mitmed võimekad kandidaadid. Kesk- ja Ida-Euroopa riikides elab sada miljonit elanikku, kuid ühtegi selle piirkonna nime ei ole tõsiselt kaalutud. Ma näen nelja täitevametit: komisjoni president, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja välispoliitika kõrge esindaja, samuti NATO peasekretär. See ei ole sama organisatsioon, kuid kuulub komplekti. Mind lõbustab eriti see, kui palju asjad on müüri langemisest saadik muutunud – Radek Sikorski määramise vastu NATO peasekretäriks esitati argument, et see ei meeldiks Venemaale. Kui see on argument, on maailm tõepoolest muutunud! 

 

Prantsusekeelne intervjuu Belgia ajalehe La Libre veebilehel.