- Reset +

"President Ilves: Ajateenistus vormib inimesest kodaniku", Sõdurilehe erileht Tormi Hääl

22.05.2009

Alver Linnamägi 

 

Mida Te arvate Kevadtormist ja siin täna nähtust?

Nagu igal aastal, veendusin ma taas, et kõik on heal tasemel korraldatud. Kohtusin professionaalsete ja kõrgelt motiveeritud kaitseväelastega. Kevadtorm kui ülimalt vajalik õppus näitab Eesti kaitseväge tegusa ja löögivõimelisena.

 

Mis rolli mängib Kevadtorm Eesti kaitseväes ja ka Eesti ühiskonnas?

Kaitseväes ongi see nii-öelda ajateenijate lõpueksam ehk võimalus teada saada, mida nad on kaitseväeteenistuses olles õppinud ning kas nad reservi minnes teavad, kuidas Eestit kaitsta. See on Kevadtormi põhieesmärk ajateenijate jaoks.

Laiemalt võttes saame me teada, kas kõik õppusel osalevad üksused suudavad koos toime tulla ettemängitud virtuaalse olukorraga. Ega Eestit ei kaitsta üksikute õppursõduritega, kes Tapal või Võrus või mujal sõduritarkusi omandavad, vaid ikka kokkuharjutatud pataljonidega.

Tänu Kevadtormile näevad Eesti kodanikud, et kaitsevägi on tasemel ning nad võivad end Eestis kindlalt tunda. Sellised õppused nagu Kevadtorm, näitavad, et ka kõige raskemad kaitseülesanded on täidetavad. 

 

Kas ajateenistus on vajalik? Miks?

Jah. Ajateenistus on vajalik selleks, et võimalikult paljud kodanikud saaksid täita oma tähtsaimat kohustust õppida kaitsma Eesti riiki. Ma ei näe muud võimalust selle kohustuse täitmiseks kui on noorte meeste kutsumine ajateenistuse läbimiseks kaitseväkke. Ajateenistus vormib inimesest kodaniku. Ma sooviks näha, et ka need, kes pole ajateenistust läbinud, mõtleksid tõsiselt, kuidas leida võimalus, et osaleda Eesti riigi kaitsel. Olgu selleks näiteks osalemine Kaitseliidus. 

 

Kas riigikaitse peale peaks mõtlema vaid sõdurid või kogu ühiskond?

Eesti riigikaitse ei ole mõeldud mitte kaitseväelaste kaitseks, vaid Eesti riigi kaitseks. Seetõttu ongi see meie kõigi mure ja kohustus. Eesti riik ei ole olemas selleks, et meil oleks paar tuhat sõjaväelast, vaid ikka selleks, et riik püsiks. Seetõttu on riigi kaitsmine meie kõigi mure. 

 

Kuidas hindate julgeoleku olukorda Euroopas ja maailmas?

Kui ma teaks, millised on olukorra edasised arengud, oleks mul palju kergem. Euroopa julgeoleku olukorda vaadeldes tuleb käsitleda eraldi NATO liitlasi ning neid, kes ei ole NATOs. Need riigid, kes on NATO-s, võivad tunda end turvaliselt. Ülejäänud Euroopa riikidele (Gruusia on siin erijuhtum) ei paista ka suurt ohtu olevat, sest mured on mujal, näiteks Afganistanis või Somaalias, kus kaubalaevu ründavad piraadid.

Need mured tunduvad ehk kellelegi olevat meist kaugel, kuna NATO liikmelisus lubab Eestil ennast turvaliselt tunda. Kuid, et needsamad ohud asuvad NATO vastutusalas, siis tahtes nautida NATO pakutavat turvalisust oma kodus, peame panustama rohkem kodust kaugel, seal kus NATO näeb vaeva riskide maandamise, ohtude kõrvaldamise ja konfliktide lahendamisega.

 

Kahtlemata on majanduskriis mõjutanud ka Kevadtormi, oskate ehk öelda, mis Eesti kriisist võiks välja tuua?

Ma küll ei tea, kuidas majanduskriis on mõjutanud just Kevadtormi, kuid majanduskriisist väljatulemisest rääkimiseks oleks vaja oluliselt rohkem aega, kui meil on selleks intervjuuks. Sõdurilehele võin öelda, et ka riigikaitse on olnud üks viimasel ajal seoses riigieelarve kärpekavadega jutuks olnud teemadest. Tuleb siiski aru saada, et üldise kärpimise taustal ei saa olla valdkondi, mida üldse ei puudutata. Et Eesti riigi suurim vara on inimesed ja riigikaitse puhul on oluliseks osaks sellest varast hästi välja õpetatud kaitsevägi, siis tuleks kärpeid teha nii, et sõdurite eluolu ja üldine olukord ei halveneks. Näiteks ei pea ma õigeks, et väheneks ajateenijate arv, sest väljaõpetatud, reservi arvatud ja kordusõppustel oma teadmisi lihviv eilne ajateenija on riigi kaitsel võtmetähtsusega. Vähendades täna ajateenijate arvu, vähendame me sellega pika aja peale ette ka reservväelaste hulka. 

 

Kuidas võrdleksite Kevadtormi ja lõpukirjandit?

Mõlemad näitavad inimese küpsust ning mõlemast tuleks teha järeldusi ning anda hinnang iseendale. 

 

Mida te ütleksite ajateenijatele, kes on juba kaks nädalat metsas olnud, mis innustaks neid veel ponnistama?

Esiteks ütleksin neile, et jäänud on ju vaid nädal veel. Teiseks tunnen ma teatud kadedust, sest ka mina paneksin end metsas õppusel kolm nädalat proovile, kui saaksin. Kolmandaks tooks ma esile, et pärast Kevadtormi peaks igaüks läbitehtule tagasi mõeldes olema uhke, et selle katsumuse läbis.