- Reset +

"President Ilves: mets on eestlastele pelgupaik", Sakala

09.05.2009

Nädala keskel Viljandis oma kohalolekuga metsanädala üritusi austa­nud president Toomas Hendrik Ilves on viimase kaheksa aastaga oma ko­dutallu istutanud tuhan­deid puid.

 

Toomas Hendrik Ilves, miks on teie arvates oluline tähis­tada metsanädalat?

Esiteks peab märkima, et metsanädalate traditsioon on väga pikk, see ulatub minu tea­da juba 1928. aastasse. Aga see on ka väga loogiline, sest ajaloo vältel on juba kord nii välja ku­junenud, et mets on eestlastele turvapaik. Ükskõik kas kurjad inimesed tulid idast, läänest, põhjast või lõunast — ikka otsi­sid eestlased metsast varju.

See peegeldub hästi ka meie folklooris, kus mets pole selline ohtlik koht nagu palju­de teiste rahvaste lugudes. Pa­rim näide teistpidisest suhtu­misest on germaanlaste pärand eesotsas vendade Grimmide muinasjuttudega, kus metsa ei usaldata ning eelistatakse sel­lest eemale hoida. Muide Os­kar Lutsu «Nukitsamees» on selles mõttes Eesti kirjanduses täielik erand!

Mul on hea meel, et paljud metsanädala üritused on mõel­dud noortele, sest metsaga ko­hanemine ja looduse mõistmi­ne algab sellest, kui käiakse palju metsas. Mina olin noore­na Ameerika Ühendriikides ja Kanadas eesti skaut ning käi­sin tihti koos eakaaslastega metsas. Tundsime end seal häs­ti, see oli meile täiesti loomu­lik keskkond.

Ülikooli jõudes ärgitasin ka oma ameeriklastest sõpru met­sa minema. Märkasin õige pea, et nemad pelgasid seda ega saanud seal hästi hakkama. Nad nägid sellises ajaveetmise viisis riski ega osanud isegi kompassi abiga läbi metsa min­na või kanuumatkal osaleda. Ka nende arusaam põhines peaasjalikult Grimmide mui­nasjuttudel. Eriti kartsid nad siis, kui läks pimedaks.

Seepärast loodan, et Eesti noored hoiavad vastupidist tra­ditsiooni ja veedavad võimali­kult palju aega looduses. Sel­lest võib hiljem kasu olla. 

 

Mis seisus on teie kodutalu Ärma metsad?

Ärmal on paraku liiga pal­ju metsa. Kui enne sõda oli ta­lu maadest põldudega kaetud umbes 55 hektarit, siis nüüd on vaid 16, sest vahepeal on põllu­maa võsastunud. Et meil pole aega seal maaharimisega tegelda, on seni üks minu olulise­maid tegevusi olnud lepavõsa asendamine väärtuslikuma metsaga. Alates 2001. aastast olen koos sõprade ja talgulistega mulda pannud 16 000 istikut, peamiselt mände ja kuuski. Neile lisandub veel mõnisada väärispuud. 

 

Kuidas on edenenud viie aas­ta eest Eesti Euroopa Liitu astumise tähistamiseks raja­tud europark?

Näiteks «Sakala» toimetu­se toodud püramiidtamm läks kahjuks välja. 2005. aasta 2. maile järgnes kohe seitsmekraadine öökülm, mis tä­hendas, et kõik need istikud, mille juurtele külm kuidagi li­gi pääses, said kannatada. Aga ma olen nende asemele sama­sugused ostnud ja istutanud. Hiljem pole õnneks suuremaid tagasilööke olnud.

Praegu on kõige kõrgem Austraaliast pärit must mänd, mis on igal aastal umbes 70 sentimeetrit pikemaks kasva­nud. 

 

Loe lisaks:
President soovitas metsaga sinasõprust pidada, Sakala 6. mail 2009