- Reset + PDFPrindi

President Ilves: ''Praegu tuleb rohkem mõelda võimalustele ja vähem võimalikele kaotustele'', Põhjarannik

21.02.2009

President Toomas Hendrik Ilves kinnitab Põhjarannikule ja Virumaa Teatajale antud intervjuus, et kuigi tänavused pidustused on kriiisiaja tõttu varasemast tagasihoidlikumad, ei pisenda see Eesti riigi sünnipäeva tähendust meile kõigile.

 

Paljud inimesed on vabariigi sünnipäeva eel kõhkleval seisukohal: kas sellisel ajal on paslik pidutseda? Mõned maavanemad ja linnapead on jätnud oma vastuvõtu ära. Teie olete pidanud seda populistlikuks sammuks ja öelnud, et Eesti riiki ei saa koondada. Kas tänavune presidendi aastapäeva vastuvõtt on selles peegelduses teistsugune eelnevatest?

Esiteks on teistsugune koht - Jõhvi kontserdimaja. See sobib iseseisvuspäeva kontserdi ja vastuvõtu pidamiseks sama suurepäraselt, nagu sobib kaitsejõudude paraadi korraldamiseks Narva Peetri plats.

Samas sunnivad meie kitsamad võimalused meid kokkuhoidlikkusele kõiges, ka Eesti riigi sünnipäeva tähistamises, mis toimub sel aastal oluliselt väiksema eelarvega kui mullu. Aga see vaoshoitus ei pisenda meie varjamatut rõõmu oma riigi ja selle riigi tublide inimeste üle.

Soovin veel kord kinnitada, et Eesti Vabariigi sünnipäev on meile kõigile nii oluline tähtpäev, et seni, kuni kestab Eesti riik, tähistab Eesti riik seda alati. Nii näiteks on mulle arusaamatu Ida-Viru maavanema otsus jätta ära iseseisvuspäeva vastuvõtt oma maakonna tunnustust väärivatele inimestele. Samal ajal suhtub riik Ida-Virumaasse ja idavirulastesse suure lugupidamisega, korraldades selle aasta 24. veebruari põhiüritused Narvas ja Jõhvis. Siin tuleb taas kord meenutada, et majanduslikult keeruline aeg peab olema kasvulavaks arukusele ja riigimehelikkusele, mitte populismile. 

 

Aasta tagasi olite oma kõnes veendunud, et meil läheb paremini kui iialgi varem. Tegelikkus kujunes teistsuguseks. Mida teie eestimaalastele praegu soovitate, kuidas edasi elada?

Aasta tagasi oli tõesti raske ette näha, et nii Eesti kui kogu maailma majandust tabab sellise ulatusega tagasilöök. Ohu märgid olid muidugi õhus, ülikiire kasvu aeglustumine oli siis juba teada fakt. Aga olen jätkuvalt veendunud, et ajavahemikus 2003-2008 läks Eesti inimestel aineliselt paremini kui ei iial varem. See on fakt ja seda kinnitavad ka kõik minuni siiani jõudnud teaduslikud uuringud ja analüüsid, näiteks uus inimarengu raport.

Praegu tuleb rohkem mõelda oma võimalustele ja vähem oma võimalikele kaotustele. Tuleb end harjutada kasinamalt toime tulema, mis tähendab kulutuste piiramist ja ka koduse eelarve senisest rangemat jälgimist. 

 

Millele oma tänavuses kõnes rõhu asetate?

Seda kuuleb 24. veebruari õhtul Jõhvi kontserdimajas. Iseseisvuspäeva kõne on alati olnud presidendi arvamusavaldus teemal "Olukorrast riigis". Tahan rääkida asjadest, mis meile praegu muret teevad. Aga ka neist, mille üle peaksime rõõmsad ja uhked olema. 

 

Kas võiksite kirjeldada, kuidas sünnib üks Eesti riigile olulise tähtpäeva puhul kirjutatud kõne?

Alguses on mõtted ja siis on sõnad. Kui konkreetsemaks tahta minna, siis vihjan vaid, et seesuguste kõnede kirjutamiseks kuluvat aega mõõdan nädalate ja päevadega, mitte tundidega. Kirjutamine on minule ikka töö. 

 

Kui raske on olla praegu Eesti Vabariigi president?

Ei usu, et keegi neist, kes on olnud Eesti Vabariigi president, saanuks öelda: see amet on kerge kanda. Aga ma ka ei kurda, et oleks raske. Vastutusrikas - kindlasti. Väsitav - mõnikord, eriti kui vastama peab mitte just kõige asjalikumatele küsimustele. Rõõmustav - sageli. Iga töö, kui seda tahta hästi teha, pakub rõõmu ja muret, helgemaid ja tumedamaid hetki. 

 

Millest olete pidanud või peate nii presidendina kui tavalise kodanikuna üldises kärpimismeeleolus loobuma?

Pean hädavajalikuks ja normaalseks, et presidendi kantselei elab samas rütmis, milles elab ülejäänud ühiskond. Nii kahaneb kantselei eelarve tänavu mullusega võrreldes kuni 15 protsenti ehk üle 10 miljoni krooni. Minu sissetulek sõltub parlamendi tahtest ehk siis seadustest. 

 

Tänavu toimuvad kahed valimised - suvel valime europarlamenti, sügisel kohalikke volikogusid. Olete ise edukalt Euroopa Parlamenti kandideerinud, kuid viimasel ajal kostub üha enam hääli, et need on meile ühed mõttetud valimised, sest europarlament nagunii otsuseid ei langeta ning kuue Eesti saadiku mõju seal on kaduvväike. Missugused on teie vastuargumendid sellistele skeptikutele?

Kui keegi ütleb, et Euroopa Parlamendi valimised on mõttetud, siis sellega kuulutab ta mõttetuks ka kogu Euroopa Liidu, mille üks olulisi põhimõtteid on see, et iga liikmesriik omab hääleõigust. Kuulutades mõttetuks Euroopa Parlamendi, kuulutatakse mõttetuks ka parlamentarism ja parlamentaarne riigikord, mida Eesti peaks küll oskama - mõeldes oma minevikukogemusele - hinnata ja hoida.

Veelgi enam. Eesti kuuel parlamendisaadikul Euroopa Parlamendis lasub oluline vastutus. Nad peavad teadvustama Eesti huve ja üritama veenda suuri parlamendifraktsioone. Mäletan oma kogemustest - see on võimalik.

Kui mõni suurriik saab lubada, et osa valituks osutunud rahvasaadikuid on laisad või rumalad, siis Eestile oleks see üle jõu käiv luksus. Seetõttu on valija häälel kõigil valimistel, ka Euroopa Parlamendi omadel, väga suur kaal. 

 

Link originaalloole Põhjaranniku veebilehel