- Reset +

"Eesti e-president tervitab Skype’i efekti", DPA

19.03.2009

DPA, Tallinn - Geopoliitiliselt võib kõigest 1,3 miljonilise elanikkonnaga Eesti olla tilluke, kuid küberruumis on ta peaaegu suurriik. Uusim näide pisikese Balti riigi huvist kõige vastu, mis toimub Internetis, oli neljapäeval, kui riigi president Toomas Hendrik Ilves osales "Kärajatena" kirjeldatud üritusel.

Sündmus keskendus uuendusi käsitlevale arutelule Skype`i tegevjuhi Josh Silvermaniga. Arutelu edastati Internetis otsesaatena ning osavõtjad kogu maailmast said esinejatele küsimusi esitada.

„Skype kujutab endast ideaali, millisena me sooviksime Eestit näha – koguneb väike rühm inimesi ja pakub välja idee, mis saab kõikjal tuntuks,” ütles Ilves.

Skype’i, nüüd enam kui 30 miljoni igapäevase kasutajaga Interneti-telefoniteenuse, lõid rootslane Niklas Zennstrom ja taanlane Janus Friis, keda toetas neljast Eesti tarkvarainsenerist koosnev meeskond asukohaga Tallinnas. Üle poole Skype’i üleilmsest tööjõust paikneb tänase päevani Eesti pealinnas.

Eestlased on uhked oma rollile Skype’i väljatöötamises.

Skype'i edu tõestas, et Eesti-sarnane väike riik saab märgatavalt mõjutada kaasaegset tehnoloogiat. Küsimused Eesti tuleviku kohta jõuavad alati välja selleni, millest saab „uus Skype”.

„Kogu meie rahvuslik mütoloogia tugineb tõsiasjale, et ehkki me ei saa suureks arvult, peame saama suureks vaimult. Skype kujutab endast selle idee realiseerimist 21. sajandi maailmas,” ütles Ilves.

„Suur osa inimestest ei tea, mis on Eesti, aga paljud teavad, mis on Skype. Teatavas mõttes oleme jõudnud selleni, et reklaamime Eestit, kui mainime Skype’i nendele, kes meist midagi ei tea,” lisas ta.

Ilves ütles, et olukord sarnaneb sellele, kui Nokia kaubamärk hakkas mingil viisil esindama Soomet.

Eesti varasemad retked küberruumi hõlmavad võrgusaatkonna avamist interaktiivses videomängus „Second Life”. Lisaks korraldas Eesti firma eelmisel aastal reisitööstuse jaoks maailma esimese virtuaalse kaubandusmessi.

Ka president Ilves pole küberruumis algaja. Ta on varem pöördunud rahva poole avaliku videoveebisaidi YouTube kaudu.

Ilvese presidendisait kandis 2007. aasta aprillis Venemaa serveritest lähtuva küberrünnaku põhiraskust. Venemaa valitsus eitas igasugust seotust, ent Vene Kremli-meelse noorsooliikumise Naši aktivist Konstantin Goloskokov võttis hiljuti vastutuse küberrünnaku eest.

Rünnak sai aga tagasilöögi, sest Eesti infotehnoloogilise infrastruktuuri edu enda kaitsel viis NATO küberkaitsekeskuse rajamiseni Tallinnas.

„Skype’il on Eestiga väga eriline suhe, sest siit sai toode 2003. aastal alguse,” ütles Sten Tamkivi, Skype’i Eesti juht.

„Loomulikult loodame, et oleme suutnud anda oma üleilmse eduga panuse Eesti identiteeti ja kaubamärki. Ehkki oleme kõik väga erinevad, ei tohiks kunagi unustada oma pärandit ja juuri,” ütles ta Saksa uudisteagentuurile DPA.

Vastuseks küsimusele, millest saab tegelikult „uus Skype”, ütles Tamkivi, et oluline on luua uuenduste ja uute talentide jaoks sõbralik ning avatud keskkond.

„Kui see on olemas, võib igaühe uudsest ideest tekkida edukas ettevõte,” sõnas ta.

Skype´i olulisus Eestis võib aga olla kahe otsaga. Neljapäevasel debatil, mida jälgisid nii kutsutud publik kui ka Interneti-kasutajate massid, mõtiskles president Ilves rahvusliku iseloomujoone üle. Ta leidis, et vestlemine Skype´i teel võib muuta inimesed näost näkku suhtlemisel kinniseks.

„Miks on nii, et küsimused tulevad pigem arvuti teel kui kohalviibijatelt, kes eelistavad kätt mitte tõsta? Kui see on rahvuslik omadus ja seda ei saa kuidagi muuta, võiksime tehnoloogilisi lahendusi pigem väljast tellida,” teravmeelitses Ilves. 

 

Link inglisekeelsele artiklile.