- Reset + PDFPrindi

President: "Saame hakkama ka kõige raskemates tingimustes", Oma Saar

04.12.2008

Autor: Urmas Kiil 

 

Pärast eilset esinemist Kuressaare kultuurikeskuses Läänemere saarte koostöövõrgustiku B-7 aastakonverentsil andis Oma Saarele lühiintervjuu Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

 

Lähenemas on jõulud ja aastavahetus. Järgmisest aastast räägitakse väga pessimistlikes toonides. Mida ütleksite meie lehe lugejatele lohutuseks?

Elame-näeme. Me oleme siiamaani küllaltki hästi hakkama saanud ja ma usun, et küllap saame hakkama ka suuremate väljakutsete korral.

Kuid olgem ausad – võib-olla ei lähe meil eeloleval aastal kõik nii hästi ja sujuvalt kui eelnenud aastatel. Kuid siiski on meil jalad maas ja me saame kindlasti hakkama.

 

Konverentsil räägiti palju Läänemere-äärsete maade ühistest väljakutsetest, riskidest ja isegi ohtudest. Kas need riskid ja ohud on ökoloogilise või poliitilise iseloomuga või näiteks julgeolekuga seotud?

Eks need ole igasugused. Võtame näiteks kliimamuutused. Meie Läänemere saared on ju suhteliselt madalad, mistõttu võivad nad kliima soojenemise tagajärjel kaotada suure osa oma territooriumist.

Lisaks on saarte elanikele pakutud võimalused piiratud. Siit tekib reaalne oht, et inimesed kolivad saartelt mujale. Need oleksid ehk kõige tõsisemad Läänemere saari ühendavad probleemid.

Julgeolekuohte ma praegu siin piirkonnas ei näe.

 

Mida öelda aga paljuräägitud Vene-Saksa gaasijuhtme kohta? Kas see pole meile ohtlik?

Ilmselt ei tule see meile nii väga lähedale. Ma siiski arvan, et kõige suurem Läänemerega seonduv oht meie saartele ja Eesti rannikualadele on
ikkagi merereostus.

Teame ju väga hästi, et Läänemeri on maailma kõige reostatum meri. Samas on veeringlus siin aeglane. Võtab umbes 30 aastat, enne kui kogu Läänemere veekogus on välja vahetatud. See aga tähendab, et kui siin midagi nässu läheb, peame selle probleemiga veel kaua aega tegelema.

 

Kas Euroopa Liit on teie arvates teinud piisavalt, et Läänemere reostatusest tulenevaid probleeme leevendada?

Euroopa Liit on. Võtame kas või need palju kirutud euroliidu keskkonnaalased nõuded. Need on teinud suure töö.

Kuid Läänemere suureks probleemiks on, et siia voolab vesi suurtes kogustes ka kohtadest, kus sääraseid nõudeid ei järgita. Nii näiteks tuleb suur osa reostusest Venemaalt, Valgevenest ja jõgede kaudu isegi Ukrainast. Neis riikides on keskkonnaalased nõuded ja piirangud kahjuks väga madalad või isegi olematud.

 

Kas riigid on valmis siin midagi ka ühiselt ette võtma? Palju on räägitud näiteks naftatankeritest.

2015. aastaks peaksid kõik Läänemerel sõitvad tankerid olema topeltpõhjaga. Mis on juba samm edasi. Kuid siiski peaksime me veel täiendavalt mõtlema mereliikluse reguleerimisele, seda eriti Soome lahes ja Taani väinades.

 

Milliseks te hindate sääraste piirkondlike koostöövõrgustike tähtsust?

Kui nad on hästi tehtud, saab selline regionaalne koostöö olla vaid väga efektiivne ja eks meie saarte hääl on palju tõhusam ja mõjukam, kui ta kõlab koos teiste riikide saarte häälega. Juba pea kaks aastakümmet vana B-7 initsiatiivi kohta võib öelda, et see initsiatiiv on olnud väga efektiivne.

Nagu Euroopa Komisjoni esindaja siin konverentsil rääkis, on kõikidel saartel oma spetsiifika. Kuid samas on saartel esinevad probleemid ikkagi ka väga sarnased.

Ja kui [saarte esindajad] üheskoos Brüsselisse lähevad ning seal ütlevad, et neil on sellised ja sellised probleemid, oletan, et nii saab asju palju tõhusamalt lahendada. 

 

Link originaalloole ajalehe Oma Saar veebilehel