- Reset +

President Ilves: "Pärast 8. augustit peame hakkama oma julgeolekule teistmoodi mõtlema", Lääne Elu

13.09.2008

Lehte Ilves 

 

Mille poolest targemana nüüd Läänemaalt lahku­te?

Kohtusin siin rõõmsate, opti­mistlike inimestega, kes teevad midagi head ja vajalikku ning viivad elu edasi. Neid oli rõõm näha. Ma ei ole siin kuulnud virisemist - mitte kõikjal, kus käin, ei olda nii positiivsed.

Lahkun siit rahuliku süda­mega, sain siit positiivse ela­muse ja kogemuse. 

 

Läänemaa omavalitsusju­hid ei poolda omavalitsus­te liitumist. Kuidas suhtu­te sellesse Teie?

Igal piirkonnal oma eripära. Nii ka Läänemaal, kus asulad on üksteisest soode ja rabadega eraldatud ning loovad teistsu­guse olukorra.

Haldusreformi küsimus on, kuidas saab elanik seda tee­nust, mida on riik kohustunud talle pakkuma ja mille eest maksavad inimesed riigile võrdselt tulumaksu, sõltumata omavalitsusest. Selle teenuse osutaja on kohalik omavalitsus. Kui omavalitsus ei suuda seda teha, ei täida ta oma kohustusi.

See pole pelgalt nii, et keegi sunnib valdu ühinema. Ei, kee­gi ei sunni. Surve tuleb mujalt. Inimesed tahavad elada kohas, kus on hea kool, lasteaed ja huviringid. Inimesed ise vali­vad. Kui vald ei paku seda, mida nad vajavad, ütlevad lap­sevanemad: ma ei saa siia koo­li oma last panna, ma lähen ära.

See sundus ei ole tugev mit­te riigi poolt. Jutt, et suurem ja tugevam omavalitsus oleks hea, pole pahatahtlik. See on kan­tud soovist, et inimesed jääk­sid maale elama. Kui inimene ei saa, mida ta oma tulumaksu eest peaks saama, läheb ta sinna, kus talle seda pakutakse. See on linnastumise üks põh­jusi. Vallad peavad ise aru saa­ma, et neile ei jää elanikke, kui nad ei suuda oma inimesi seal hoida. 

 

Millise hinnangu annate regionaalpoliitikale Lää­nemaa visiidi taustal?

Praegused probleemid pole seotud mitte regionaalministri­ga, vaid sellega, et maksude alalaekumise tõttu jäävad mõ­ned kohustused täitmata. Näi­teks et Nõvale viib endiselt kruusatee ja asfalt jääb sinna panemata.

Terves Euroopas on majan­duse aeglustumine, aga kui tu­leme sellest välja, peab Nõva saama korraliku infrastruktuu­ri, et see koht oleks paremini ümbritsevate keskustega ühen­datud.

Eestis on näha aga ka posi­tiivset tendentsi, et aina roh­kem inimesi läheb maale ela­ma - kas tervise, turvalisuse vm ajel. Seda protsessi on vaja soodustada, et Eesti ei muutuks looduspargiks, millel on vaid pealinn Tallinn. Vaja on kes­kenduda juurdepääsudele ja infrastruktuurile. 

 

Mis muutus maailmas pä­rast 8. augustit, mil Vene­maa ründas Gruusiat? Kas peaksime oma julgeoleku pärast muretsema - me ei ole ju samasuguses seisus kui Gruusia?

Ei, me ei ole kaugeltki sellises seisus kui Gruusia! See on hoo­pis teine maailm.

Oleme 17 aastat oma riiki üles ehitanud teadmisega, et meil ei ole vaja militaarselt mu­retseda naabri pärast. Meile on sisendatud ja kinnitatud, et ela­me 21. sajandil, et 20. sajand on möödanik ja Venemaalt ei lähtu enam sõjaohtu.

Pärast selle aasta 8. augustit on inimesed šokeeritud ja mit­te ainult Eestis, aga ka Euroo­pas ja Ameerikas, et 21. sajan­di Euroopas on agressioon või­malik. Kui oleme sellest toibu­nud, peame tegema järeldused. Kui punane joon on ületatud, peame hakkama teistmoodi mõtlema kaitsekulutuste pea­le, meie enda panusele NATOsse.

Elu ei ole nagu vanasti, min­gi muudatus on aset leidnud ja me ise peame sellele natuke sü­gavamalt mõtlema. See ei ole pelgalt sõjaline küsimus. Pea­me mõtlema tõsisemalt energiajulgeolekule. See ei ole hea, kui me ei saa ühele või teisele te­gevusele reageerida, sest meie tegevusruum on pärsitud energiasõltuvuse pärast. See on juba iseenesest halb.

Vabadus on, et sa võid teha, mida pead õigeks oma väärtus­test lähtudes. Kui sa aga pead aina mõtlema, et äkki ei ole sul siis enam talvekütust, on see vabaduse piiramine. 

 

Pärast Gruusia ründamist hakati Eestis rääkima, et NATO-l puudub Baltikumi kohta plaan. Mida see si­sult tähendab?

NATO pole 17-18 aastat arves­tanud, et Euroopas võiks toimu­da sõjaline agressioon. Siiski, üldised plaanid on alliansil ole­mas.

Asjatundmatu on ka jutt, et kui NATO meile ükskord appi jõuab, on kõik juba läbi.

Ükski riik ei suuda koonda­da oma jõude kiiresti ega mär­kamatult teise riigi piiri taha. See on väga pikk protseduur ja kui see peaks juhtuma, on NATO täiesti valmis ja ootab. 

 

Kas olete selle poolt, et Eestisse rajada NATO baa­sid?

Eesti iga sõjaväeosa on NATO baas, seega on baaside diskus­sioon asjatundmatu. Nüüdisajal on oluline, milli­ses seisukorras on meie lennu­väljad ja sadamad. Küsimus on meie võimes vastu võtta liitla­si, mitte baasides.

 

Millele ei tohiks eelarve­ga rassiv valitsus mööndu­si teha?

Panin äsjasel riigikogu avaistungil parlamendile ja valitsu­sele südamele, et nende iga ot­sus peab vastama Eesti huvi­dele nii homme kui ka kümne aasta pärast. Ma arvan, et riigi julgeolekut puudutavad vald­konnad ja kulutused on need, mida ei saa kärpida. Mänguruu­mi aga on sageli dogmadeks peetavate valimislubaduste arvel, mida PEAB iga mõistkik inimene olude muutudes revi­deerima.

Praktilisest vaatevinklist oleks mõistlik mitte kärpida nende projektide kulutusi, millesse panustab Eesti 25% ja Euroopa Liit 75%.

Siiani on valitsuses käinud positsioneerimine. Seisuko­had, mida ministeeriumid ja ka erakonnad on öelnud, on pi­gem osa võitiusest, et kes saab rohkem.