- Reset +

"NATO ei tohi lasta end mõjutada", Frankfurter Allgemeine Zeitung

13.08.2008

Küsimused esitas Jasper von Altenbockum

 

President Saakašviliga solidaarsuse väljendamiseks sõitsid Poola, Ukraina ja kolme Balti riigi juhtivad poliitikud teisipäeval Thbilisisse. Eelnevalt oli Eesti president Toomas H. Ilves ühisavalduses Poola, Leedu ja Läti kolleegidega kirjutanud, et Venemaa ületas nn punase joone. Vene vägede tungimist Gruusiasse nimetas ta vestluses ajalehega F.A.Z. illegaalseks agressiooniaktiks.

 

Härra president, kuidas peaks EL nüüd käituma pärast seda, kui Venemaa, nagu Te kirjutate oma avalduses koos Poola, Leedu ja Läti presidentidega, on ületanud punase joone? Kas strateegiline partnerlus eksisteerib veel?

Raske on endale ette kujutada, kuidas arendada strateegilist partnerlust riigiga, kes pommitab naaberriikide linnasid, rikub rahvusvahelist õigust või nõuab seadusjärgse, demokraatlikult valitud valitsusega riigis režiimivahetust. Vene väed tungisid Gruusia territooriumile. See on illegaalne agressiooniakt, mis rikub ÜRO hartat ning koostöö ja julgeoleku aluspõhimõtteid Euroopas. Strateegiline partnerlus on võimalik riikidega, mis jagavad meie väärtusi. EL peab Venemaa sellisele käitumisele reageerima väga kindlalt ja otsustavalt. Esmalt vajame relvarahu, Gruusia territoriaalse terviklikkuse kindlalt austamist ning peame leidma Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konfliktide jaoks rahumeelse ja püsiva lahenduse. EL peab aga vaatluse alla võtma ka suhted Venemaaga. Euroopa peab samuti selgusele jõudma, missuguse naabriga meil tegelikult tegemist on. Ja kuidas on alates eelmisest nädalast lood meie julgeolekuga. 

 

Kas läbirääkimised Venemaaga uue partnerluslepingu üle on lõppenud?

Ma arvan, et sündmused jõudsid neist ette. Venemaal oli üheksakümnendatel aastatel suur potentsiaal muutuda tänapäevaseks demokraatiaks, mis austab oma naabreid. Me teame enda kurvast ajaloost, milleni viisid järeleandlikkus ja agressiooni talumine 20. sajandi kolmekümnendatel aastatel Euroopas. 

 

Kuidas peaks NATO reageerima?

Kindlasti on vaja, et NATO ei laseks end mõjutada ja et me aeglaselt, aga kindlalt jätkame oma koostööd Ukraina ja Gruusiaga. Need on demokraatiad, mis ei peaks kannatama ega isolatsiooni jääma, kuna nad on valinud demokraatia või kuna nende naaber käitub agressiivselt. On äärmiselt kahetsusväärne, et NATO ei suutnud jõuda üksmeelele mõlemale riigile liikmelisuse tegevuskava (ingl – Membership Action Plan) andmises. Venemaa tõlgendas seda ilmselt nii, et need riigid jäävad tema mõjupiirkonda. Osade NATO liikmete seisukohavõtud aitasid sellele väärtõlgendusele kaasa ja nüüd on võimalik selle otsuse tulemust realistlikult hinnata. 

 

Miks on EList ja Ameerikast tulevad arvamused Venemaa suhtes nii ettevaatlikud?

EL ja Ameerika on järjekindlalt rõhutanud aluspõhimõtteid: Gruusia territoriaalset puutumatust tuleb hoida ja vägivald tuleb lõpetada. Aga ma olen nõus, et on riike, kes saavad aru ainult selgest ja otsesest kõnest. Läänelikku ettevaatlikkust, mõistvust ja viisakust tõlgendatakse teistes kultuurides kergesti nõrkusena. 

 

Viide saksakeelsele originaalartiklile Frankfurter Allgemeine Zeitung'i veebilehel