- Reset +

"Eesti: võtkem Gruusia ja Ukraina NATOsse", Reuters

14.08.2008

Patrick Lannin

 

Eesti president ütles neljapäeval, et Venemaa rünnak Gruusia vastu peaks NATOt veenma selles, et Gruusiale ja Ukrainale tuleks kiiresti anda NATO liikmelisus.

Endine Nõukogude vabariik Eesti on nii NATO kui ka ELi üks uusimaid liikmesriike.

Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles pärast Gruusiast naasmist antud intervjuus ka seda, et Venemaa tegevus peaks Euroopat sundima oma strateegiat üle vaatama. Seni on kaitseplaneerijad eeldanud, et Venemaa ei kujuta endast mingit ohtu.

“Ukraina ja see, mis Gruusiast järele on jäänud, tuleks kohe NATOsse võtta,” ütles Ilves telefonitsi. Ta lisas, et sel aastal tehtud otsus jätta neile kahele riigile liikmelisuse tegevuskava andmata veenis Venemaad, et tal on piirkonnas vabad käed.

Nii Gruusial kui ka Ukrainal on läänemeelsed juhid, kes soovivad viia oma riigid NATOsse, põhjustades sellega Moskva pahameele.

Ilves külastas selle nädala algul Gruusiat koos nelja Ida-Euroopa riigi – Poola, Ukraina, Leedu ja Läti – juhtidega, et avaldada toetust president Mikheil Saakašvilile.

Venemaa sõjavägi on okupeerinud osa Gruusiast, olles tõrjunud Gruusia poolt eelmisel nädalal toime pandud rünnaku väikesele venemeelsele separatistlikule piirkonnale Lõuna-Osseetiale.

Ilves, kelle riik (nagu ka Läti ja Leedu) ei ole Venemaad kunagi usaldanud, ütles, et Gruusia ja Venemaa tülil on pikaajalised tagajärjed.

“Pärast kommunismi kokkuvarisemist on Euroopa julgeolekupoliitika aluseks olnud eeldus, et Venemaa ei tungi kellelegi kallale,” ütles ta.

“Me võime vaielda selle üle, kes mida alustas, ent Venemaa tungis teise riiki. Seda ei saa Venemaad soosiv Euroopa Liidu koalitsioon eitada.”

“17 aastat on lähtutud eeldusest, et Venemaa ei tee midagi sellist. Sellest ülesaamine võtab veel 20 aastat, mil nad (Venemaa) midagi ei tee.

Ilves ütles, et nende tagajärgede käsitlemiseks oleks vajalik ulatuslikumat arutelu. Samuti peaks Euroopa mängima aktiivsemat rolli, et tagada piirkonnas rahu, kui see kord saabub. “Enne seda peavad (Vene) väed välja minema,” lisas Ilves.

Ilvese sõnul on väike, 1,3-miljonilise rahvaarvuga Eesti saanud NATO liikmelisusest enesekindlust.

Alates eelmise aasta aprillist, mil Eestis viidi Punaarmee mälestusmärk, mis on II maailmasõjale pühendatud, pealinna keskusest sõjaväekalmistule, on Eesti ja Venemaa vahel kestnud retoorika külm sõda. Venemaa nimetas seda tegu fašismi vastu võidelnute solvamiseks. 

 

Viide inglisekeelsele originaalartiklile Reuters.com veebilehel