- Reset + PDFPrindi

"Etteheited Eestist. NATO tegi suure vea", Die Welt

17.08.2008

Ansgar Graw

 

Kas pärast Venemaa sõjalist sekkumist Kaukasuses seisame uue maailmakorra lävel? Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kardab halba. Eelkõige Vene sõjajõudude varajane mobiliseerimine maikuus on väga murettekitav. Võib-olla soodustas sõda NATO huvipuudus.

 

Welt Online: Härra president, millised on Teie järeldused sõjalistest kokkupõrgetest Gruusias? 

Toomas Hendrik Ilves: Esmajoones näen, et peame hakkama teisiti mõtlema. Viimastest sündmustest lähtudes peavad NATO, Euroopa Liit ja kogu maailm aru saama, et nõukogudejärgsel perioodil valitsev veendumus, mille kohaselt Venemaa ei ründa ühtki oma piiridest väljaspool olevat riiki, ei vasta enam tõele. Meil on uus maailmakord ja seetõttu peame üle-eelmisest reedest alates mõtlema uue julgeolekustruktuuri peale. 

 

Welt Online: Mida Te ootate rahvusvaheliselt üldsuselt 

Ilves: Euroopa Liidu ja USA poliitikud on kinnitanud, et territoriaalsest terviklikkusest peetakse kinni. Sellele tuleb tõepoolest suunata kõik jõupingutused nüüd, kui Vene poliitikud, sealhulgas välisminister Sergei Lavrov, on teatanud, et Lõuna-Osseetia ja Abhaasia pöörduvad vaevalt tagasi Gruusia juurde. Selles küsimuses tuleb kaitsta rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. 

 

Welt Online: Venemaa sõjalisele operatsioonile eelnes Gruusia pealetung Lõuna-Osseetias. Kas see ei muuda reaktsiooni arusaadavaks? 

Ilves: See on väga kitsarinnaline lähenemine. Vene vägede mobiliseerimine algas juba maikuus. Seda kirjutab tuntud Vene sõjandusekspert Pavel Felgenhauer ajalehes Novaya Gazeta. Ei ole võimalik 12 000 sõdurit ja 1000 tanki mõne tunniga liikuma panna, seda saab teha ainult ulatusliku ettevalmistustöö ja pika ettekavandamisega. ELi kiirreageerimisjõud vajavad operatsioonivalmiduse saavutamiseks näiteks kolme kuud. 

 

Welt Online: Gruusia on niisiis ilma süüta? 

Ilves: Kõnealuseid ettevalmistusi silmas pidades on küsimus, kes tegelikku lahingutegevust alustas, ebaoluline. Gruusia territooriumi tulistati Lõuna-Osseetiast, kuni grusiinid reageerisid valel viisil. 

 

Welt Online: Kas Venemaa on imperialistlik riik, kelle järgmiseks ohvriks võivad olla Balti riigid?

Ilves: Ma ei kasutaks imperialistliku riigi mõistet. Ja ma ei näe ka Balti riikide jaoks ilmselget ohtu. Me oleme siiski NATO liikmed. Igal juhul tegi NATO enne Gruusia konflikti suure vea.

 

Welt Online: Millise vea?

Ilves: Kevadisel Bukarestis toimunud kohtumisel keeldus NATO andmast Gruusiale NATO liikmelisuse tegevuskava (ingl k – Membership Action Plan, MAP), mille kohta oli ettepaneku esitanud USA. Sellist sammu tõlgendas Venemaa kui rohelise tule andmist Gruusia vastu astumiseks. See oli viga. MAPi andmine ei oleks kaasa toonud automaatset ja viivitamatut NATOga liitumist. Liikmeks astumine oleks pidanud toimuma ju alles 15 aasta pärast või hiljem. Aga MAPiga oleks NATO saatnud märguande Thbilisile, eelkõige aga Moskvale.

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes on Eesti president alates 2006. aasta oktoobrist, sündis 1953. aastal Stockholmis. Tema vanemad olid kommunistliku okupatsiooni eest Rootsi põgenenud. USAs õppis Ilves psühholoogiat ja õpetas kirjandusteadust.

 

Viide saksakeelsele originaalartiklile Die Welt'i veebilehel