- Reset +

AP intervjuu: Eesti president eitab Venemaa lõhestamise soovi ja väidab, et Moskva ei tunnista minevikku

30.06.2008

Associated Press

 

UTAIRI LENNU NR 354 PARDAL VENEMAA KOHAL: Eesti president eitab Moskva süüdistust, et ta kutsus üles lõhestama Venemaad, ja nimetab seda väidet oma sõnade väärtõlgendamiseks.

Toomas Hendrik Ilves ütles Siberis peetud soome-ugri rahvaste maailmakongressil, et sugulasrahvastel on ühised euroopalikud ja demokraatlikud väärtused, vihjates justkui sellele, et Venemaal need puuduvad.

Pühapäeval lükkas Ilves ümber Vene riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšovi süüdistuse, et tema kõnest võis välja lugeda toetusavalduse soome-ugri rahvaste iseseisvusele.

„Sellisele järeldusele jõudmiseks oleks vaja hüperaktiivset ja moonutatud kujutlusvõimet,” sõnas Ilves The Associated Pressile antud intervjuus.

Soome-ugri keelte hulka kuuluvad soome, ungari, eesti ja mitmed teised keeled.

Laupäeval teatas Kossatšov, et Ilves oli samal päeval Siberi naftalinnas Hantõ-Mansiiskis toimunud kongressil peetud kõnes teinud separatistlikke üleskutseid.

„Ehkki see oli väga varjatud, tajusin ma Venemaal elavatele soomeugrilastele suunatud üleskutset mõelda oma enesemääramisõigusele,” vahendas uudisteagentuur ITAR-TASS Kossatšovi sõnu.

Ilves olevat vihjanud sellele, et soome-ugri rahvusvähemuste õigusi on võimalik kaitsta vaid Euroopasse kuuludes.

„Euroopa Liit on andnud eesti, soome ja ungari keelele uued tagatised, mida neil oma ajaloo vältel varem olnud ei ole,” lausus ta oma kõnes. „Me peame seega küsima: kuidas me saame tuua kõik soome-ugri keeled Euroopa Liidu kaitse alla, et tagada nende säilimine ja areng?”

Ilves aga ütles, et tema sõnavõtt ei sisaldanud vihjet sellele, et Venemaal elavad soome-ugri rahvad vajavad iseseisvust.

„Meil on huvi väikerahvaste saatuse vastu. Seepärast tulin ma siia – me hoolime,” ütles Eesti president inglise keeles, mis on tema emakeel. Ilves sündis Rootsis Eestist põgenenud perekonnas, kasvas üles USAs ja lõpetas New Yorgis asuva Columbia ülikooli.

Venemaa ja Eesti vahel on tõsised hõõrumised seoses Punaarmee rolliga Teises maailmasõjas. Venemaa on seisukohal, et Nõukogude Liit vabastas Euroopa, samas kui eestlased peavad Nõukogude Liitu okupandiks.

Eelmisel aastal teisaldas Eesti Tallinnas asuva Punaarmeele pühendatud monumendi, pälvides Moskva raevu.

Reedel teatas Venemaa president Dmitri Medvedev, et mõned Balti riigid ülistavad natsismi ja kirjutavad ajalugu ümber.

Pühapäeval lükkas Ilves süüdistuse ümber.

Ta ütles, et Nõukogude Liidu ajaloos on palju „häbiväärseid ja hukkamõistu väärivaid” sündmusi, näiteks Balti rahvaste küüditamine vangilaagritesse Teise maailmasõja ajal ja pärast seda.

Ilvese sõnul keeldub Venemaa neid sündmusi tunnistamast.

„Venemaal valitseb mõistetamatu soovimatus neid fakte omaks võtta,” sõnas ta. „Kas Nõukogude kuritegudest rääkimine tähendab natsismi ülistamist?”

Laupäeval kaebas Kossatšov Hantõ-Mansiiski kongressil peetud kõnes ka venelaste kohtlemise üle Eestis. Pärast tema sõnu lahkusid Ilves ja teised Eesti delegaadid protesti märgiks saalist.

Pingetest hoolimata ütles Ilves, et laupäeval toimunud kohtumine Medvedeviga – nende kahe endise Nõukogude Liidu riigi juhtide esimene kohtumine viimase 14 aasta jooksul – oli „sõbralik, avatud, konstruktiivne ja tulevikku suunatud”.

Ilvese sõnul on suhted „uue ajastu lävel”.

Medvedev lõpetas ELi ja Venemaa tippkohtumise Hantõ-Mansiiskis reedel väitega, et varem Nõukogude Liitu kuulnud Balti riigid on teinud natsidest kangelased, moonutades Punaarmee rolli Teises maailmasõjas.

„Katsed kahjustada sõdur-vabastajate head nime on vastuvõetamatud,” teatas Medvedev.

ELi ametnikud asusid teistsugusele seisukohale.

„EL on igasuguse totalitarismi vastu,” sõnas Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso. „Meile on vastuvõetamatu igasugune totalitarism, sealhulgas nõukogude totalitarism.” 

 

Viide inglisekeelsele originaalartiklile International Herald Tribune'i kodulehel