- Reset +

President Ilves: „Oluline on retoorika ägedust vähendada”, intervjuu vene BBC-le

30.06.2008

Natalja Tuzovskaja, BBC Venemaa toimetus 

 

Toomas Hendrik Ilves, Eesti president: „Minu esinemine oli humanismi põhimõtetel rajaneva kõne klassikaline näide.”

 

Hantõ-Mansiiskis toimunud soome-ugri rahvaste viiendal maailmakongressil pühapäeval aset leidnud skandaali järellainetus muutub üha tugevamaks ning on jõudnud nii Venemaa ajakirjandusse kui ka poliitikute kommentaaridesse.

Vene pressiväljaanded kirendavad löövatest pealkirjadest nagu „Dialoog katkuga”, „Skandaal soome-ugri pinnal” ja „Eestlased lõid soomeugrilastest lahku”.

Nagu teada, lahkus Eesti delegatsioon eesotsas president Toomas Hendrik Ilvesega istungitesaalist Venemaa riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšovi esinemise ajal.

Eesti president ise oli esmaspäeval juba Moskva väliskirjanduse raamatukogus Juri Lotmani büsti pidulikul üleandmistseremoonial, kus ta vastas ka BBC küsimustele. 

 

„Kohatu esinemine”

 

Mis siis Eesti presidendi arusaamist mööda pühapäeval kongressil juhtus?

„Seal kõlas võrdlemisi kohatu sõnavõtt, mille koht ei olnud sellisel üritusel ja selles õhkkonnas,” vastas Ilves. „Ja mina otsustasin, et Eesti riigipeal ei sobi säärast laimu kuulata.”

Eesti presidendi sellise hinnangu osaliseks sai Venemaa riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšovi esinemine.

Kossatšovi sõnul püüab Eesti pool soome-ugri rahvastega seotud küsimusi politiseerida.

„Minu arvates võeti ette järjekordne katse soome-ugri protsessi politiseerida,” kommenteeris Kossatšov Eesti riigipea kõnet. „Esiteks rääkis ta põhiliselt poliitikast, teiseks kõlasid tema esinemises, ehkki äärmiselt peidetud kujul, Venemaa soome-ugri rahvastele suunatud üleskutsed mõelda oma enesemääramisele.”

Kossatšov rõhutas, et rääkis vastuseks sellele oma esinemises „vajadusest depolitiseerida igasugune soome-ugri liikumisega seotud tegevus”, samuti sellest, et „Venemaa soome-ugri rahvastel ei ole teiste Venemaa Föderatsiooni rahvastega võrreldes mingisuguseid põhimõtteliselt teistsuguseid probleeme kui näiteks vene keelt kõnelevatel inimestel Eestis”.

Saadik süüdistas ka Euroopa Parlamenti, kes reageeris mõni aeg tagasi mari liidri Vladimir Kozlovi peksmisele, ent ei teinud Kossatšovi sõnul väljagi sellest, et aprillirahutuste käigus peksti julmalt kohalikke venekeelseid elanikke, üks venemaalane aga tapeti.

Kossatšovi kõne ajal lahkus Eesti delegatsioon saalist.

„Kossatšov solvas Eesti Vabariiki ja selle presidenti. Minu meelest oli paralleel mari liidri peksmise ja Dmitri Ganini surma vahel pronksiöö rahutuste käigus kohatu. Pealegi rääkis ta enne seda pikalt, kui lubamatu on poliitikasse, eriti suurde poliitikasse sekkumine, ja tuli seejärel välja sellise avaldusega,” imestas üks Eesti delegatsiooni liikmetest, organisatsiooni Fenno-Ugria esimees Jaak Prozes. 

 

Vääritimõistmine ja tõlgendused

 

Kossatšovi esinemine kujutas endast vastust Toomas Hendrik Ilvese päev varem kõlanud sõnavõtule, mida Vene saadik hindas „katseks politiseerida soome-ugri protsessi”.

Eriti häirisid Kossatšovi Eesti presidendi mõtted sellest, et paljud soome-ugri rahvad ei ole veel teinud valikut vabaduse ja demokraatia kasuks.

Kas president Ilvesele ei tundu, et tema esinemist ei mõistetud ja see jättis ruumi erisugustele tõlgendustele?

„Minu esinemine oli humanismi põhimõtetel rajaneva kõne klassikaline näide,” arvab Eesti riigipea. „Ma rääkisin sellest, missugust väärtust kujutavad endast kõik kultuurid, seega just vastupidist sellele, mida minu kõnele omistatakse. Keegi ei ole öelnud, nagu oleks omariikluse raames eksisteeriv kultuur parem kultuurist, millel oma riiki ei ole. Ent kui seada eesmärgiks öeldu moonutamine, võib loomulikult kiskuda kontekstist välja kaks lauset ja neid meelega valesti tõlgendada, tehes sellega poliitilise žesti – kindlasti on see võimalik.

Kui lugeda minu sõnavõtt läbi, peaks olema selge, et see rajaneb humanismi põhimõtetel ega sisalda üldse poliitikat,” ütleb Ilves. „Ma soovisin filosoofiliselt tõlgendada kultuuride mitmekesisuse väärtust. Ja usun, et kui selle kõne oleks kongressil ette lugenud mõni minu kolleeg, ei oleks mingeid probleeme tekkinud.” 

 

Teravuste vahetamise staadium

 

Ent kas selles, et Vene-Eesti suhetel ei ole praegu just parimad päevad, saab süüdistada ainult üht poolt?

„Mulle tundub, et ühe poole etteheited põhjustavad teise poole etteheiteid, seejärel kõlavad juba vastastikused süüdistused ja nii edasi,” vastab Ilves. „Mulle tundub, et praegusest teravuste vahetamise staadiumist tuleks üle saada.”

Kuidas seda teha? Võib-olla aitaks teravaid nurki siluda suhtlemine kõige kõrgemal tasandil? On teada, et juba foorumi esimesel tööpäeval kohtus Eesti president oma Venemaa kolleegiga.

Tõsi küll, Dmitri Medvedevi abiline Sergei Prihhodko ütles hiljem, et „on nähtud ka soojemaid kohtumisi”.

„Minu arvates oli see hea kohtumine,” on Eesti president kindel. „Loomulikult on meil vaja läbi arutada mitmeid teemasid ja lahenduse leidmine võib võtta palju aega, ent kohtumise õhkkond oli hea. See oli suunatud tulevaste suhete arengule ja me rääkisime neist küsimustest, mille lahendamisega võib algust teha kohe. Ma olen selle kohtumise tulemustega väga rahul.”

Kui Eesti presidendil on oma Vene kolleegiga kohtumisest nii positiivsed muljed, ehk tekkisid tal ka mingisugused ideed kahe riigi suhete arendamiseks?

„Mulle tundub, et praegu on kõige olulisem retoorika ägedust vähendada,” ütleb Eesti president. „Seda esiteks. Ja pärast seda, kui me oleme ületanud põhilise takistuse (just sellised olukorrad, kus üks lause kistakse kontekstist välja ja esitatakse millenagi, mis see tegelikult ei ole), kui me suudame teineteisega rääkida, saame ka otsustada, millised abinõud tuleks tarvitusele võtta.” 

 

Viide venekeelsele originaalartiklile BBC Russia.com veebilehel.