- Reset +

"Energiavarustuskindlus Euroopas on poliitiline proovikivi." President Ilvese intervjuu ajalehele "Le Figaro" 7. aprillil 2008

07.04.2008

Intervjueeris Laure Mandeville 

 

Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves mõtiskleb, kuidas saavad eurooplased olla nii ülbed ja uskuda, et suudavad muuta ühe riigi tema tahte vastaselt demokraatlikuks.

Eesti president Toomas Hendrik Ilves kasutas Nicolas Sarkozyga Pariisis toimunud kohtumisel võimalust osutada NATO tippkohtumisel Bukarestis saadud õppetundidele ja arutada Prantsusmaa tulevast positsiooni ELi eesistujana. Erilise isiksusena, kes juhtis enne raudse eesriide langemist Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetust, ühendab Ilves osavalt atlantitsismi ja tõelised Euroopa eesmärgid. Ta esindab nende uute Ida-Euroopa riikide diplomaatiat, kes soovivad võtta jõuliselt omaks lääne demokraatlikke ja liberaalseid väärtusi. Hiljuti teatas Ilves, et ta ei osale Pekingi olümpiamängude avatseremoonial. 

 

LE FIGARO: Kas rääkisite president Sarkozyle oma pettumusest, kui nägite, et Prantsusmaa ja Saksamaa keelduvad andmast NATO liikmekandidaadi staatust (MAPi ehk liikmelisuse tegevuskava) Kiievile ja Thbilisile? 

Toomas Hendrik Ilves: Nähes ELi vaenulikkust Ukraina ja Gruusiaga aktiivse naabruspoliitika kujundamisel, küsisime endalt, miks ei võiks nad NATOga liituda. Teame ise selle protsessi läbiteinuna, et MAP tähendab ka tõhusat „piitsa ja prääniku” süsteemi, mis aitab demokraatiale üleminevatel riikidel viia läbi vajalikke reforme. Me näeme MAPi töövahendina. Ent Bukarestis soovisid liikmesriigid kehtestada Ukraina ja Gruusia NATOsse vastuvõtmisel palju jõulisemat kohustust kui MAP. Tulemus on hea, ent vahend on endiselt puudu. Me peame andma ELi naabruspoliitikale sisu. Miks mitte pakkuda neile tõelist vabakaubanduslepingut? Miks mitte teha neile ettepanek võtta üle ühenduse õigus, pakkudes vastutasuks meie turgude avamist? Need riigid on valinud liberaalse demokraatia. Ent sageli absurdsetel bürokraatlikel põhjustel oleme otsustanud anda juurdepääsuvõimalused mittedemokraatlikule Venemaale, aga mitte Gruusiale … 

 

LE FIGARO: Mida arvate väitest, et nii kiiret NATO laienemist ei saa jätkata, et mitte Venemaad nurka suruda? 

Toomas Hendrik Ilves: Pakkuda meelehead riigile, kes käitub halvasti, on halb poliitika. Venemaa puhul soovitan pigem hoolikamat ükskõiksust, mis tähendab, et tuleb ignoreerida agressiivset retoorikat, nõuda kindlalt inimõiguste järgimist ja eelkõige loobuda illusioonist, et suudame Venemaal midagi muuta. Eurooplastest oleks ülbe arvata, et nad suudavad õpetada eri rahvastele demokraatiat. Ent meil on moraalne kohustus aidata riike nagu Ukraina, kes on selle tee ise valinud. Seega jätta Ukraina või Gruusia NATO ukse taha, et mittedemokraatlik riik end paremini tunneks, on moraalselt vastuvõetamatu. 

 

LE FIGARO: Aasta tagasi Vene-Eesti suhted pingestusid Tallinna kesklinnas pronkssõduri teisaldamise tõttu. Millise õppetunni see teile andis?

Toomas Hendrik Ilves: Tuleb aru saada, et Venemaa soovib endiselt näha oma Punaarmee müstilist õitsengut, eitades täielikult oma kuritegusid ja unustades, et meie jaoks ei ole Nõukogude sõjaväelane vabaduse sümbol.

 

LE FIGARO: Mida arvate Prantsusmaa ELi eesistujaks saamisest?

Toomas Hendrik Ilves: Me toetame Prantsusmaa soovi tõsta taas esile Euroopa lõimumine. Oleme väga sarnasel seisukohal tähtsas energiapoliitika küsimuses. Eesti jagab Prantsusmaa soovi kehtestada rangem ja sõltumatum energiapoliitika. ELi energiavarustuskindlus on selge poliitiline siht, kui näeme, et osal riikidel, nagu Venemaal, seisab valitsuse veebilehel must valgel, et energia on poliitikavahend. Suurema iseseisvuse saavutamisel võib tuumaenergia olla üks valik. Ent meie riigis ei ole energiadebatt veel alanud.

 

Intervjuu prantsusekeelset versiooni võib lugeda Le Figaro veebilehel.