- Reset + PDFPrindi

"Eesti president annab häiret", Moscow Times, 26. veebruar 2008

26.02.2008

Nikolaus von Twickel

 

Eesti president Toomas Hendrik Ilves hoiatas, et Venemaa võib presidendivalimiste eelõhtul kalduda diktatuuri nagu Saksamaa 1920. aastatel.

„Seal valitseb noa selgalöömise mentaliteet, mis meenutab Weimari vabariiki,” ütles Ilves intervjuus, kirjeldades Venemaal valitsevat õhkkonda.

„Weimari meelsus... on sedavõrd sarnane, et ma tõesti loodan, et me ei pöördu valesse suunda,” ütles ta telefoniintervjuus Eesti pealinnast Tallinnast.

Ta keeldus üksikasjalikumalt arutamast 2. märtsi presidendivalimisi Venemaal, öeldes, et ta ei soovi kommenteerida teise riigi siseasju valimiskampaania ajal.

Eesti on varmas Moskvat kritiseerima; kahe riigi keerulised suhted kaldusid ohtlikule kursile möödunud aastal, kui Eesti teisaldas Tallinna kesklinnas seisnud nõukogude sõjamonumendi ning see vallandas vene vähemuse mässu.

Ilves andis intervjuu Eesti 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud iseseisvuse 90. aastapäeva eelõhtul. Möödunud nädalavahetuse pidustuste käigus andis Ilves teenetemärke Lääne teadlastele, kes on uurinud kommunismi kuritegusid, sealhulgas USA ajakirjanikule Anne Appelbaumile ning ajaloolastele Robert Conquestile, Anthony Beevorile ja Norman Daviesele.

Kremli pressiesindaja keeldus möödunud nädala lõpul Ilvese märkusi viivitamatult kommenteerimast ja palus saata küsimused kirjalikult. Esmaspäevaks ei olnud ta veel vastanud.

Moskva keeldub tunnistamast vastutust Nõukogude perioodil toime pandud kuritegude eest ja kinnitab, et Punaarmee vabastas Eesti ja teised Balti riigid 1944. aastal Natsi-Saksamaa võimu alt.

Kuid Ilves, kes on sündinud Eesti põgenike peres Stockholmis, leiab, et kuigi tema kasvas üles Ameerika Ühendriikides ja mitte oma kodumaal, ei oma see tõsiasi suurt tähtsust, sest sel ajal oli Eesti okupeeritud. „Seda... ei pea meie osaks oma kultuurist,” ütles ta.

President kummutas väite, nagu ei suudaks Eesti üle saada oma kommunistlikust minevikust ja süüdistas Moskvat stalinismi kuritegude jätkuvas eitamises. Ta rääkis, et Venemaal on viimasel ajal avaldatud neli mahukat aruannet, mis salgavad Nõukogude Liidu osalust 22 000 Poola ohvitseri massimõrvas, mis toimus 1940. aastal Katõni metsas. Seevastu, märkis ta, on holokausti eitamine Euroopas seadusega keelatud ning Saksamaa on suutnud oma natsionaalsotsialistlikule minevikule näkku vaadata. „Miks on Saksamaa tänapäeval lugupeetud riik?” küsis ta.

Moskvas ent on vihapurskeid esile kutsunud Eesti ja Läti püüdlused rehabiliteerida mõningaid nõukogudevastaseid vastupanuliikumisi, kes II Maailmasõja ajal võitlesid sakslaste poolel. Jaanuaris süüdistas välisminister Sergei Lavrov mõlemat riiki niisuguste kollaborantide ümbritsemises aupaistega.

Samuti kritiseeris Ilves Kremlist pärinevat mõistet „suveräänne demokraatia”, mis vormiti vastusena Lääne kriitikale poliitilise vabaduse puudujääkide kohta Venemaal.

Ta ütles, et Eesti ja teisedki varem Nõukogude Liitu kuulunud riigid on tõenduseks demokraatia võimalikkusest postsovjetlikus ühiskonnas. „Värvilised revolutsioonid näitavad, et suveräänse demokraatia idee ei kehti,” sõnas ta, viidates läänemeelsete valitsuste võimuletulekule Gruusias ja Ukarainas.

Ta märkis, et Moskval on sõbralikud suhted enamasti ebademokraatlike riikidega. „Miks on raske hoida häid suhteid maadega, kes on tulnud välja kommunismist ja kasvanud tugevateks liberaalseteks demokraatiateks? Miks on nii, et despootlikud postkommunistlikud riigid on sõbrad ja mittedespootlikud on vaenlased? See ei ole loogiline,” ütles Ilves.

Ilves eitas otsustavalt, nagu oleks Eesti ja Venemaa eriti halbadel suhetel mõni konkreetne põhjus. Ta leidis, et pigem on Eestist saanud peksupoiss ajal, mil Kremlil on tarvis välisvaenlast. „On ju mugav, kui sul on mõned väikesed naabrid, kellele võid virutada,” ütles ta.

Tema sõnul meenutab olukord talle 1997. aasta filmi „Wag the Dog”, kus Washingtoni spindoktor lavastab olematu sõja väikese, tundmatu riigiga, et tõmmata valijate tähelepanu kõrvale presidendi seksiskandaalilt.

Ilvese arvates ei ole Eesti praeguse välispoliitika iseloom sealjuures tegelikult määrav. „Just sellepärast soovitangi mina isiklikult heatahtliku eemalehoidmise poliitikat. Kuni olukord selgineb, ei saa me tegelikult mitte midagi ette võtta. Meie oleme praegu peksupoiss,” sõnas Ilves.

Eesti, ütles ta, peaks vähem hoolima Venemaast ja keskenduma selle asemel Läänele. „Üheksakümmend viis protsenti minu huvist on suunatud Euroopa Liitu, võib-olla isegi rohkem,” ütles ta ja lisas, et soovib, et tema vaid 1,3 miljoni elanikuga kodumaast saaks 27-liikmelises liidus „aktiivne kaasarääkija”, kes keskenduks ühtse välispoliitika kujundamisele.

Teised EL liikmesriigid on arvustanud Eesti kriitilist hoiakut Moskva suhtes ning soovitanud hoida suhetes asjalikumat joont.

Ent Ilves jäi kindlaks, et Tallinn ei veereta takistusi asjalikuma Moskva-poliitka teele. „Eesti välispoliitika on olnud küllaltki leplik,” ütles ta ja märkis, et Eesti ei toetanud Poola hiljutist vetot uue partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimisele Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Läbirääkimiste algust uue pikaajalise lepingu sõlmimiseks praeguse, 1997. aastast pärineva kokkuleppe asemel on kord-korralt edasi lükatud, kuna suhted Moskvaga halvenesid.

Ilves süüdistas Kremli protektsionistlikus ja Euroopa huvidele vaenulikus majanduspoliitikas. „Probleem on selles, et vastaspoole käitumine ei parane,” ütles ta, rõhutades, et majandussuhted on poliitikast märksa tundlikumad.

Moskva teritab küüsi – energiatarneid teistesse postsovjetlikesse riikidesse on korduvalt katkestatud või mujale suunatud ning neid otsuseid on kirjeldatud karistusena selle eest, et nood riigid on astunud samme eemaldumaks Moskva mõjusfäärist.

Ilves kurtis, et veoautode kilomeetripikkustes järjekordades Eesti piiril on süüdi peamiselt Vene tollipunktide aeglane töö; ta ütles, et see võib nurjata püüdlused ehitada Eestisse tulusaid kaubasadamaid.

Peaminister Viktor Zubkov arvas möödunud nädalal, et liiklusummiku põhjuseks on tollitöötajate korruptsioon.

Ilvese sõnul tõendavad sadamate lepingud tema kodumaa tugevust konkurendina. „Siin näeme, missuguseks eeliseks on korruptsioonist vaba riik ja sadamate läbipaistev töö,” ütles ta. Möödunud kuul sõlmis Hiina Ningbo sadam lepingu 220 miljonit dollarit maksva konteinerterminali ehitamiseks Muuga sadamas.

Euroopa Liidus peaks Eesti püüdma mängida olulist rolli, ütles Ilves, tuues eeskujuks Luxembourgi. „Tegelikult ei ole tähtis, kas sa tuled suurest või väikesest riigist. ... Tähtis on see, et sul oleks häid ideid.”

Näiteks tõi ta tugevneva piiriülest kuritegevust ja küberkuritegevust käsitleva seadusandluse.

Eesti väidab, et nõukogude sõjamälestise teisaldamisest tekkinud vaidluse ajal ründasid nii valitsuse kui erafirmade arvutivõrke vene häkkerid, ning et mõningaid neist võis seostada Kremliga.

Kreml on oma osalust eitanud. 

 

Link originaalartiklile Moscow Times'i veebilehel.