- Reset + PDFPrindi

"Parlament ei selgita Jõksi tõrjumist". President Ilvese intervjuu ajalehele Postimees 15. detsembril 2007

15.12.2007

Rasmus Kagge

 

President Toomas Hendrik Ilves peab kahetsusväärseks, et debatt õiguskantsleri ümber on parlamendis keskendunud isikuomadustele ja osa parteidest ei ole vaevunud selgitama, miks nad on nii jõuliselt Allar Jõksi vastu.

Riigikogu juhatus otsustas põhiseaduskomisjoni ettepanekul panna järgmise nädala teisipäevasesse päevakorda õiguskantsler Allar Jõksi ametisse nimetamise eelnõu.

Allar Jõksi toetavad erakonnad Isamaa ja Res Publica Liit, sotsiaaldemokraadid, Rahvaliit ja rohelised arvavad, et Kesk- ja Reformierakond kiirustavad õiguskantsleri ametisse nimetamisega, kukutamaks kiiresti neile ebamugavat Allar Jõksi.

 

Ega te ole kahtlema hakanud, kas Allar Jõks on ikka parim õiguskantsleri kandidaat, kui juba kaks suurimat parlamendiparteid, Reformierakond ja Keskerakond, on seljad kokku pannud ning pingutavad kõigest väest, et talle kambakaga ära teha?

Allar Jõks on väga hea kandidaat. Ta on seitse aastat olnud väga hea õiguskantsler. Ma ei ole kuulnud kusagilt kriitikat, et ta ei oleks oma tööga hakkama saanud. Vastupidi, õiguskantsleri ja ombudsmanina on just Jõks olnud üks riigi ja kodanike vahemehi ning teinud mõjusat tööd.

Olukorras, kus on kombeks rääkida riigi ja tavalise kodaniku võõrandumisest, on Jõks andnud omalt poolt väga palju selleks, et riik poleks kodaniku silmis anonüümne ja kõikvõimas masin.

 

Huvitav, Jõksi oponendid nimetavad seda hoopis avalikkuse ja meediaga flirtimiseks.

See ongi ainus etteheide, mida mina Jõksi vastu kuulnud olen. Aga ma küsin vastu: kas õiguskantsler peaks oma tööd tegema vaid enda ja poliitikute kabinettide vaikuses ning avalikkus saaks sellest teada vaid siis, kui õiguskantsler läheb riigikogusse kohustuslikku esinemist pidama? See ei oleks avatud demokraatliku ühiskonna vääriline.

 

Teie hinnang teistele õiguskantsleri kandidaatidele, kellest poliitikud räägivad?

Vastus on selge ja lühike: õiguskantsleri kandidaat on ainult see, kelle Vabariigi President riigikogule esitab. Minu praeguse otsuse järgi on selleks inimeseks Allar Jõks. Punkt. 

 

Mida teie arvate poliitilisest tormamisest õiguskantsleri hääletamisega, millel on selge Jõksile ärategemise märk küljes?

Praegu, kui parlament on järgmise aasta riigieelarve vastu võtnud ja oma töölaua puhtaks saanud, oleks paras hetk sisuliselt ja põhjalikult vaagida õiguskantsleri rolli ühiskonnas.

Riigikogu põhiseaduslik ülesanne on arutleda presidendi esitatud kandidaadi plusside ja võimalike miinuste üle ning langetada otsus, kas see inimene sobib sellesse ametisse või mitte.

Samas on demokraatlikus riigis parlamendi kohustus ka põhjendada avalikkusele oma otsuseid. Parlament ei ole hääletusmasin, vaid poliitilise diskussiooni koht.

Prantsuskeelne sõna parlament tähendabki ju kõnelemist, rääkimist, diskussiooni. Nii on igaühel õigus teada, mis põhjustel on üks või teine riigikogu poliitiline jõud ühe või teise otsuse poolt või vastu.

Paraku on senine debatt õiguskantsleri ümber keskendunud isikuomadustele ja kasutatakse sõnu «meeldib», «ei meeldi». Riigiametniku tulemuslik töö ei saa aga sõltuda isiklikest sümpaatiatest. Kui õiguskantslerilt hakatakse ootama parlamendile meele järele olemist, siis kaotab see ametikoht igasuguse mõtte.

Parlamendi ja õiguskantsleri vahel peab valitsema töine õhustik, mis paratamatult tähendab ka vastastikust kriitikat. Täielik viga oleks kriitikat isiklikult võtta.