- Reset +

Vabariigi President telekanalile Al Jazeera, saade "Frost Over The World" 25. mail 2007

25.05.2007

Sir David Frost: Nagu te ilmselt juba lugenud olete, on Eesti viimase kolme nädala jooksul langenud rünnakute ohvriks, kuid seda ühegi püssi või pommita. Selle asemel on esinenud tõsiseid tõrkeid arvutite töös, mis teenindavad riigi panku, koole, meediakanaleid ja riigiasutusi. Ligipääs on olnud blokeeritud koguni presidendi enda internetileheküljele.

Kes on aga nende seninägematute rünnakute taga, kuidas kavatseb Eesti probleemi lahendada ja selle taastekkimist vältida? Seda on tulnud meiega arutama Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

Kas minu väide, milles ma osundasin kahele nähtud uudislõigule, et teie internetilehekülg oli üks nendest, millele juurdepääs blokeeriti, vastab tõele? 

 

Toomas Hendrik Ilves: Jah, see oli tõesti üks neist. Ma arvan, et sellel oli meie riigi ülejäänud elanike jaoks väiksem mõju, kui mõne teise veebilehe ründamisel, kuid on tõsi, et minu koduleht oli rünnatutest üks esimesi. 

 

DF: Paar päeva tagasi väitis teie peaminister ühes intervjuus, et Eesti ründamisel kasutati paljusid Venemaa internetiaadresse. Mõned aadressidest kuulusid ka Kremlile. Kreml on oma osalemist eitanud, kuid kas pole siiski tõsi, et tegemist on otseselt Venemaalt alguse saanud probleemiga? 

 

THI: Tegelikult on olukord keerulisem. Loomulikult me teame, et tegemist peab olema organiseeritud tegevusega, kuna rünnakud algasid ühel kindlal hetkel, saavutasid pea kohe väga suure ulatuse ja meile suunatud kõige suuremahulisem rünnak lõppes täpselt südaööl Greenwichi aja järgi.

See kõik on seotud rünnakute iseloomuga. Rünnak ei pruugi lähtuda ühest konkreetsest riigist, kuna enam kui kümnes protsendis kõigist maailma arvutitest on robotprogrammid, mis tähendab seda, et arvutid on nakatunud ja neid võib kasutada arvutirünnakute korraldamiseks suurte vahemaade tagant. Ühes asjas oleme me päris kindlad – tegemist on hästiorganiseeritud ründega. Me võime küll vaid oletada, kus on selle ründe lähtepunkt. 

 

DF: Teil puuduvad selged tõendid, et need rünnakud võisid alguse saada näiteks Venemaalt? 

 

THI: Ma ei tahaks midagi niisama väita, kuid suur osa organiseerimata rünnakutest lähtusid just nimelt Venemaalt. Organiseeritud rünnakud võisid alguse saada mis tahes maailma paigast. Põhimõtteliselt on tegemist kaaperdatud arvutitega, mida kuritegelikud grupeeringud kasutavad peamiselt raha väljapressimiseks firmadelt ja pankadelt või rämpsposti levitamiseks, kuid neid võib osta ka mis tahes muul eesmärgil.

 

DF: Kuidas on aga lood muude asjadega, mis on kindlasti [Venemaaga] seotud? Mida kavatseb Venemaa veel ette võtta, väljendamaks oma rahulolematust nende nüüdseks teisaldatud kujuga juhtunu üle? Milliseid märke Venemaa rahuolematusest Eestiga võib hetkel veel täheldada? 

 

THI: Esmalt mainiksin, et kuju viidi üle sõjaväekalmistule, nii et praegu on ta tegelikult väga väärikas asupaigas.

Samas on tühistatud suurel hulgal tellimusi Eesti kaupadele. Üles on kerkinud ka erinevaid õiguslikke probleeme: Eestit Venemaaga ühendavale sillale panid nad üles liiklusmärgid, mis ei lubanud sinna teatud kaalupiiri ületavaid kaubakoguseid. Meile on see arusaamatu. Taganetud on ka muudest sõlmimisel olevatest või juba sõlmitud kokkulepetest.

Me loodame, et tegemist ei ole organiseeritud sammudega, kuid nii Peterburis kui ka Moskvas võib poodide ustel kohata silte „Eestlastele ja koertele sissepääs keelatud”. Seega tundub, et tegemist on küllaltki laialtlevinud nähtusega. 

 

DF: Sel juhul – kas teil endal või Eesti inimestel ei ole pähe tulnud mõtet, et võib-olla oli kuju äraviimine viga, arvestades kõike seda, mida see on endaga kaasa toonud? 

 

THI: Arvestades, et viimase viie kuu jooksul on Venemaal teisaldatud või täielikult maapealt pühitud viis mälestussammast, siis ei ole see vist päris asjakohane reaktsioon. Samas tunduvad rünnakud tsiviliseeritult ja õiguspäraselt käitunud Eesti vastu üsna kummalised olukorras, kus mälestusmärke tehakse buldooseriga maatasa seetõttu, et keegi soovib nende asemele kaubamaja ehitada. Pean silmas just neid mälestusmärke, mis on pühendatud Suurele Isamaasõjale, nagu venelased seda nimetavad. 

 

DF: Ja kas te olete pälvinud tugevat toetust? Eile lugesime, et Eesti seisukohta asus suure häälteenamusega toetama Euroopa Parlament jne. Kas vajalikul määral toetust on avaldanud ka ülejäänud Euroopa? 

 

THI: Ma pean siinkohal ütlema kiidusõnu nii Euroopa Liidu, NATO kui ka Ameerika Ühendriikide aadressil, kes on meid nende raskete katsumuste ajal väga tõhusalt toetanud. 

 

DF: Kui kaua see kõik kestab? 

 

THI: Katsumused või toetus? 

 

DF: Mõlemad. Ma olen kindel, et toetus on kõikumatu. Kui kaua kestavad need probleemid? 

 

THI: Vahel tunnen ma end kui Winston Smith teosest „1984”, kes üritab vihkamise tunni ajal Okeaania vastu skandeerides meelde tuletada, kas eelmisel nädalal ei olnud vaenlaseks mitte Ida-Aasia. Ta ei suudagi seda meenutada. Vaadates mudelit, mida kasutatakse vaenlaste leidmisel, võib täheldada, et ühel kuul on vaenlaseks Gruusia ja grusiinid saadetakse Venemaalt välja, siis see äkki lõppeb ja vaenlaseks on juba keegi teine. Tundub, et eksisteerib vajadus välisvaenlase järele, ja seetõttu on ka raske öelda, kui kaua see võib kesta. Võib-olla langeb võimude raev kellelegi teisele. 

 

Link saatele You Tube'is: http://www.youtube.com/watch?v=BHiWnTFu7fg