- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President venekeelsele BBC-le 19. veebruaril 2007

19.02.2007

Eesti president: ''Me käitume Euroopa riigina!'' 

 

Eestis jätkuvad vaidlused nõukogude sõduri Tallinnas asuva mälestusmärgi ümber.

 

Neljapäeval võttis Eesti Parlament vastu ''Sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu'', millega nähakse ette nõukogude sõduri mälestusmärgi teisaldamine.

See valitsuse ja saadikute algatus on põhjustanud tõsiseid vaidlusi Eesti siseselt ja rohkearvulisi Venemaa poolseid proteste. 

Ent Eesti President Toomas Hendrik Ilves tegi avalduse, et ei kirjuta alla sellele seadusele, kuna see, tema sõnul, ei ole kooskõlas riigi Põhiseadusega. 

Esmaspäeval vestles Eesti Presidendiga BBC Vene Talituse Moskva büroo peatoimetaja Konstantin Eggert.

 

Toomas Hendrik Ilves: Ma olen arvamusel, et selle seaduse eesmärgiks oli saada võimalikult palju hääli valimistel, kuid tehtud oli see Põhiseaduse rikkumisega, mida muide tunnistasid ka selle seaduse eelnõu esitajad, ja jutt siin pole üldsegi sellest, mis minule meeldib või ei meeldi. Ent kõiges selles on rida tähtsaid probleeme. Näiteks see fakt, et 140 miljonilise elanikkonnaga Venemaa tundis äkki end solvatuna selle superriigi Eesti poolt, kelle elanikkond on pisut rohkem kui miljon inimest. Moskvat pani nördima see fakt, et eestlased julgesid meenutada ajalugu. Probleem on selles, et siiani pole tunnistatud seda fakti, et nõukogude režiim tappis ja terroriseeris inimesi sellistes riikides nagu Eesti. Rääkides natsidest vabastamisest, unustab Moskva, et eestlaste, lätlaste, leedulaste ja poolakate jaoks tähendab see sadu tuhandeid küüditatuid, kümneid tuhandeid tapetuid, Katõnn. Meie jaoks kehastab NSV Liit just nimelt seda, mitte aga fašismist vabastamist. 

 

BBC: Mulle tundub, et Venemaal ütlevad paljud inimesed, et 80-ndatel need teod said avalikult hukka mõistetud ja Venemaa tunnistas Balti riikide iseseisvust. Võimalik, et Venemaal on probleeme minevikuga, kuid miks eestlased või lätlased meile sellepärast moraali loevad? Kas poleks parem tegeleda igapäevaprobleemidega?

Toomas Hendrik Ilves: Me ei loe kellelegi moraali, kuid meid see mälestusmärk solvab, kuna see on monument massilistele tapmistele. Just sellisena on ta inimeste kujutlustes. Võimalik, et seda on ebameeldiv kuulda, kuid meie teadvuses kehastab see sõdur küüditamisi ja tapmisi riigi lõhkumist, mitte aga vabastamist. Kamba bandiite – natse – ajas välja teine kamp – nõukogude väed.

 

BBC: Tähendab, te arvate, et möödub mingi aeg, enne kui Venemaa ja Eesti saavad normaalseteks naabriteks… 

Toomas Hendrik Ilves: Ma ütleksin, et Eesti on täiesti normaalne riik. Me kuulume EL-i, ja meil ei ole mingeid probleeme veel kellegagi. Ning seni kuni Venemaa jääb ülistama Nõukogude ajalugu, saavad meil olema probleemid. Kui sakslased ülistaksid praegu oma natslikku minevikku, oleks neil olnud suur hulk probleeme teiste riikidega. Nii et kui riik ülistab oma totalitaarset minevikku, on probleemid vältimatud.

 

BBC: Moskva väidab jätkuvalt, et Lätis ja Eestis jätkatakse vene vähemuse õiguste ahistamist. Seda küsimust on tõstatatud Strasbourg’is. Kuidas Eesti Valitsus vaatab sellele probleemile? 

Toomas Hendrik Ilves: Nii palju, kui ma tean, ei tõstata Euroopas seda probleemi keegi peale Venemaa. Võib-olla see, mis ma ütlen solvab mõnesid, kuid põhimõtteliselt on siin paralleel valgetega LAV-is – inimeste rühmaga, kes oli minevikus olnud privilegeeritud seisundis, aga praegu nad, on nagu teisedki. Ma mõistan, et kellelegi on raske kaotada privileege. Eesti Kodakondsusseadus on tunduvalt liberaalsem, kui paljudes teistes Euroopa riikides.

 

BBC: Praegu räägivad paljud, et EL siseselt on erinevused selles, mis puudutab poliitikat Venemaa suhtes. On ilmne, et nõndanimetatud Uus-Euroopa suhtub Moskvasse teistmoodi. Kas Te arvate, et uued EL liikmed mingil määral jälgivad EL poliitikat Venemaa suhtes, sest Moskvas nähakse seda just selliselt, ja seetõttu eelistavad paljud Kremlis ajada asju EL vanade liikmetega, et kuidagi nõrgestada uute EL liikmete, Balti ja Kesk-Euroopa riikide rolli? 

Toomas Hendrik Ilves: See on mõningate venelaste poolt üsna hüsteeriline reageering. Mul on kahju, kuid need on lihtsalt inimesed, kes ei oska käituda. Meie käitume nagu eurooplased. Ida - ja Lääne-Euroopa vahel eksisteerivad erinevused suhtumises Venemaasse sõltuvalt isiklikest kogemustest. Kui Teie ettekujutused Venemaast põhinevad Dostojevski romaanide lugemisel, siis on Teil riigist üks ettekujutus. Kui aga Te olete elanud üle massiküüditamised, siis võimalik, et Teil saab olema teine seisukoht. Ent EL toimib sellistes raamides. Me arutame kõiki küsimusi, ja ma ei näe põhjust, miks peaks Venemaasse suhtuma erinevalt, ütleme, Ladina-Ameerika riikidest. On ilmne, et hispaanlased ja portugallased mõistavad hästi Ladina-Ameerika riike, ja seda kogemust arvestatakse EL-is. Meil on samasugune roll, sest et meie tunneme paremini Venemaad.