- Reset +

Vabariigi President ajalehele SL Õhtuleht 30. detsembril 2006

30.12.2006

Eesti elu JOKKER 

 

Urmo Soonvald

 

Kui Toomas Hendrik Ilves kevadel advokatuuri üldkogul rääkis JOKK-mõtlemisest, siis ta kindlasti ei uskunud, et varjamata irooniast saab Eesti argipäeva valus märksõna. Võitlust JOKKiga jätkab ta ka presidendina.

 

Kas president on hea olla?

Eelkõige on president olla vastutusrikas. Hea oleks natuke palju öelda. Samas tuleb ka rahulolu, et saan osutada tähelepanu asjadele, millele pole alati tähelepanu osutatud. 

 

Seega tihe suvi ja lõputu kriitika olid väärt, et saada presidendiks ja te pole kahetsenud teekonda Kadriorgu?

Tige suvi oli vastik. Ma ei arva, et mu perekond oli selle ära teeninud. Tigedus polnud ju suunatud minu, tigedus oli suunatud mu perekonna vastu. See oli täiesti sovjetlik lähenemine.

Aga kas see tasus ära…? Sellele saab vastata mõne aasta pärast. Praegu on ju alles algus. 

 

Teil oli kindlasti presidendiametist teatud ettekujutus. Kas tegelikkus vastab teie ettekujutusele?

On ühte ja teist. Eesti presidendil on kindel roll ja piiratud võimupädevus, aga tal on kohustus olla inimene, kes juhib tähelepanu asjadele, millest press ei viitsi või poliitikud ei taha rääkida.

Kirjutasin enne presidendiks saamist JOKKist, mis oli toona mu väike kalambuur. Kui olla Euroopa Parlamendi saadik ja kirjutada Areeni essee, ei pälvi see sama suurt tähelepanu, kui oled vabariigi president. Juba seda kirjutades pidasin presidendi kohustuseks kommenteerida lähenemist «juriidiliselt on kõik korrektne». 

 

Aga olite valmis, et presidendi eraelu muutub nulliks?

Jah ja ei. Teadsin, et see tuleb, aga ma pole sellega täielikult harjunud. Kui olin välisminister, oli samuti tähelepanu olemas. Eriti siis, kui sai tehtud midagi, mis mõnele inimesele tundus ebatavaline.

Olen 13. eluaastast rokkmuusikat kuulanud, tegin seda ka välisministrina. Kui kohtusin ministrina Anna Lindhiga Rootsis ja kuulsin, et Pearl Jam mängib samal päeval Stockholmis, käisin seda kuulamas.

Meil pälvib Metsatölli kontsert tähelepanu. Kui käin Tõnu Kaljuste Arvo Pärdi «Kanon Pokajaneni» kuulamas, siis sinna press ei jookse. 

 

2008. aasta vastuvõtt Pärnusse? 

 

Teie esimesed kaks nähtavat otsust oli kodukiriku eelistamine ETV kaameratega jõulujumalateenistusele ja vabariigi aastapäeva ball viia Tallinnast Tartusse. Milline on vastukaja?

Ballikoha muutumise kohta kirjutas SL Õhtuleht, et see on narr… Ma ei tea, mis vastukaja siin ikka on oodata. Käin kirikus rohkem kui korra aastas. Halliste kirik on mulle väga südamelähedane.

Mina tahan jõulude ajal olla perega kodus. Kõik meie talu andmed tulevad selle kiriku järgi. Kas pean vedama pere Tallinnasse, et olla telekaamera ees, ja siis kohe tagasi sõitma? Millal me saaks siis pidada jõuluõhtusööki? Kadriorg pole meie kodu. See on väga kõle koht.

Jõulud on Eesti kultuuris kõige perekesksem sündmus. See on püha, mil olen toonud oma lapsed Eestisse. Veel pole selge, kas ka mu vend jõuab siia, sest ta töötab Muhamedi kalendri järgi. Ta on BBC Afganistani ja Iraani toimetuse juht. See on BBC kõige suurem toimetus, aga tema graafik käib teise kalendri järgi. 

 

Ja ennäe imet: peaminister Ansip ja spiiker Varek avastasid samuti, et nende kodukohas on kirik!

Ma ei tea, kas olin neile eeskujuks. Aga kui teised inimesed arvavad samamoodi, on see väga teretulnud. 

 

Järgmise aasta vabariigi aastapäeva vastuvõtt on Tartus. Kes otsustab, kus pidada järgmised vastuvõtud?

See on üks vähesest riigipea pädevuses olevatest otsustest, kus ja kuidas korraldada presidendi vastuvõtt. Oleme niigi Tallinna-kesksed. Kõik muu toimub sel päeval ju Tallinnas.

Meie vastuvõtu asukoht ja formaat pole raiutud kivisse. Soome televisioonis nähtu oli 1993. aastal Eestile ainus eeskuju. Inimesed peavad tundma, et kõikjal Eestis on hea elada. Tartu on esimene koht, kus toimub vastuvõtt Tallinnast väljas. 2008. aastal saab 90 aastat Eesti Vabariigi väljakuulutamisest Pärnus. Seega Eesti riigi olemasolu pole ainult Tallinnaga seotud. 

 

Paremini pole iial läinud 

 

Eestis räägivad kõik, et meie majandusel läheb hästi ja riigieelarve täitub enneolematu tempoga. Mida teha, et kõik kodanikud rikkusest osa saaksid?

Kui uskuda EMORit, siis rahulolematus pole enam nii suur kui mõni aeg tagasi. Kolmveerand eestlastest ütleb, et läheb hästi või pigem hästi. Võiksime olla vähem rahulolematud. Alati võib loetleda hädasid, aga Eestis pole kirjutatud ajaloo vältel kunagi nii hästi läinud. Elu pole kunagi olnud nii vaba, jõukas, sõnavabadust pole varem olnud sellisel määral, saame vabalt reisida, meie julgeolek pole olnud sellisel tasemel.

Seda, kuidas raha jaotatakse, otsustab rahvas valimistel. Võime öelda, et praegune jagamine on halb või hea, aga just nii otsustasid Eesti valijad. Pärast järgmisi valimisi võib olukord muutuda.

Raha tuleks jagada vähem poliitiliselt. Praegune süsteem süvendab feodalismi, kus erakondlik kuuluvus vallas määrab, kas saad midagi või ei saa. See nüristab parteide mõtet. 

 

Aga te ikka tunnistate, et meil on ka perekondi, kel hakkamasaamisega probleeme?

Neid inimesi on palju vähem kui varem. 

 

Kas rikaste ja vaeste vahel on toimunud ühtlustumine või vahed on suurenenud?

Rikkad on saanud kindlasti rikkamaks, aga vaesemad ei ole jäänud vaesemaks. Kasv on ebaühtlane ja see on häiriv. Virisemine, et elu pole kunagi varem nii halb olnud, ei vasta paraku tõele. Ka kõige vaesema eestlase elu on 2006. aasta lõpus mõõdetavalt parem kui 1990ndal. 

 

Olete te presidendina piisavalt näinud tavaliste eestlaste elu?

Ma ei tea Eestis kohta, kus ma poleks käinud. Usun, et tean päris hästi, kuidas inimesed elavad. Minu kodukant, mis oli kaua Eesti vaene piirkond, areneb. Inimesed värvivad maju, panevad uusi katuseid, on tekkimas aleviuhkus. Optimism on jõudnud ka sinna, kus veel mõni aeg tagasi oli päris raske. 

 

Kuidas te soovitate inimestel jälgida valimiseelseid lubadusi: keskmine palk 25 000 ja 40 000, saame Euroopa viie rikkama riigi sekka jne?

Valijad peavad ka ise mõtlema, kas loosungid on realistlikud ja mida nende loosungite sõnum endas üldse kätkeb.

Palju olulisem on mitte lasta erakondadel määratleda, mille üle enne valimisi arutleda. Loomulikult tahab iga erakond arutleda selle üle, milles on nemad kõige tugevamad või mis neile meeldib. Aga väga palju on asju, mis neile ei meeldi ja millest ei taheta rääkida. Eriti puudutab see regionaalpoliitikat, omavalitsuste rahastamist jne. 

 

Kas ka teile tundub, et poliitikud alavääristavad valijaid, mängides valimiste eel vaid rahale?

See on mõte, kui ütlesin, et valijal on valida lepingu ja tehingu vahel. Tehing on nii: hääl mulle, papp sulle. Siis toimetage neli aastat, nagu soovite. Ei ole väga ratsionaalne teha taolist ühekordset tehingut. Eesti inimesed mõtlevad ja kaalutlevad. 

 

Palju peaks teenima Eesti perepea, kel on kaks last ja naine?

Meie eesmärk peaks olema, et Eesti pere elab nagu Euroopa keskmine pere. Raske öelda, mis see on rahaühikutes. Euroopa keskmik olla on juba väga hea. 

 

Kui pikk tee on Euroopa keskmike hulka jõudmiseni? Et oleksime rahaliselt ja mõtlemiselt Euroopa keskmised?

See on meie enda teha. See pole passiivne protsess. Peame otsustama, kas me talume ühiskonnas mürgitavat polooniumit. Kui talume viha ja vihkamist, stalinlikku retoorikat ja seda peatakse lubatuks, läheb meil kaua aega. Aga kui ütleme, et see ei lähe kohe mitte, jõuame Euroopasse kiiremini. 

 

Valija saab rumaluse peatada 

 

Kui suureks ohuks on meile rumalad ja omakasupüüdlikud otsustajad?

See on ohtlik igale rahvale. 

 

Künism Eesti poliitikutes vaid kasvab. Kas nõustute, et sestap on rahvas poliitikutest ja JOKKist väsinud?

Kõik käib lainetena. Mis juhtus äsja USAs? Oli põlvkond poliitikuid, kes saabusid pärast 1994. aasta valimisi. Nad lubasid, et on eetilisemad, teevad asju põhimõtete pärast jne.

12 aastat hiljem, olles kogu aeg võimul, olid nad ise muutunud küünilisteks ja omakasupüüdlikeks. Nagu 12 aastat tagasi need, kes kukutati võimult. Moraalitsevad pereväärtusi kaitsvad inimesed osutusid noori poisse noolivateks kongresmanideks. 2006. aasta valimistel said nad kinga, armetult peksa, ja tulid uued inimesed. Demokraatia pluss ongi see, et valitsejaid saab välja vahetada. 

 

Teie olete märganud, et eestlaste usk riigijuhtidesse on kadumas?

Usun, et tuleb suurendada usku meie riiki. Üks akadeemik ütles, et eestlane armastab Eesti rahvast, aga vihkab Eesti riiki. Meie ülesanne on muuta isamaalisust riigipatriotismiks. 

 

Venemaal on alaväärsuskompleks 

 

Kui avameelselt me tohime rääkida Venemaast ja Venemaa tegelikust olukorrast?

Me tohime rääkida väga avameelselt. Eesti on Euroopa Liidus ja NATOs. Provokatsioonid Eesti vastu on tehtud eesmärgiga, et siit tuleb vastu kõva ja mitte eriti läbimõeldud reaktsioon.

Võime olla tunduvalt rahulikumad, sest kõik rünnakud tulevad alaväärsuskompleksist. Mida rahulikumad me oleme, seda selgemini tunnevad provotseerijad oma alaväärsust. Meie ei ole nagu nemad. Tsiteerides Marcus Aureliust: «Parim kättemaks on mitte muutuda nende taoliseks.»

Kõige halvem oleks minna Vene saatkonna ette ja põletada Vene lippu. See oleks kohutav. 

 

Ants Laaneots ütles esimeses intervjuus kaitseväe juhatajana, et Venemaa on Eestile suurimaks julgeolekuriskiks.

Tean seda väga hästi. Järgmisel päeval Ehho Moskvõ otse saates kohe ka küsiti minult selle kohta. 

 

Olete Laaneotsaga nõus?

Venemaalt tulevad igasugused ohud. Kõige suurem oht on vaieldamatult Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam, RBMK tüüpi reaktor. Nagu Tšernobõlis. Ohtlik on sellepärast, et kui neid ehitati, siis N. Liit otsustas raha kokku hoida ja mitte teha peale kaitsekilpi.

Ja kui seal midagi juhtub ja tuul puhub vales suunas, siis on Eesti julgeolekuküsimus lahendatud 10 000 aastaks. Me ei saa siis siin enam elada.

Reaktsioon Laaneotsale oli näide, kuidas tõlgendatakse asju endale sobival viisil. Aga Laaneotsa ütlus kehtib. 

 

Kuidas tuleks eelneva taustal hinnata Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostööd?

Me ei tea sellest midagi. Ei oska hinnata. Edgar Savisaar käis äsja Moskvas ja ta ei võtnud saatkonnast kedagi kohtumiste juurde. 

 

Teevad Savisaare Moskvas käigud teid murelikuks? Või kohtumised on tegelikult sisutühjad ja suunatud eelkõige Keskerakonna valijale?

Ma ei tea, mis neil kohtumistel toimub. Aga kindlasti tahaks inimesed neist teada. 

 

Kui tugevalt NATO, EL ja USA võtavad üheskoos midagi Venemaa suhtes ette?

Suurte fossiilkütuste sissetulekutega Venemaa üle pole kellelgi mõjuvõimu. Kui nafta hind püsib samal tasemel, võivad nad siseriiklikult teha, mida tahavad.

Pean äärmiselt vajalikuks, et EL looks ühtse energiapoliitika. Praegune Gazpromi poliitika tagab ühele riigile ühe, teisele aga teise diili. Nii näemegi, mis juhtub välispoliitikas, kui riike teineteise vastu mängitada. 

 

Usute, et enne järgmisi Venemaa presidendivalimisi Moskva suhted USAga pingestuvad, sest jänkid üritavad võimule aidata meest, kes sobiks ka neile? Näiteks ekspeaminister Mihhail Kasjanov?

USA ja keegi teine ei saa kellegi taga olla. Nii Euroopas, USAs kui mujal eelistatakse riigipeana meest, kes oleks pigem rohkem kui vähem demokraat. Meile kõigile teeb muret olukord, kus Venemaale ei meeldi demokraatiad oma piiridel ja näeb stabiilsuse garandina oma naabruses ebademokraatlikke riike. 

 

Lubasite enne valimisi, et kui näete ühiskonnas lollust, siis võtate sõna. Korra olete nii teinud, kui rääkisite lepingust ja tehingust. Kui palju olete presidendina näinud ühiskonnas momente, mis vajaks teie sõna?

Mitte rohkem ega vähem kui tavakodanikud. Enne presidendiks saamist oli mul aeg-ajalt vajadus kirjutada. Enam pole selleks aega. Kõnega läheb lihtsalt, essee vajab aega. Selleks on vaja jalutada, mõtiskleda, teha märkmeid. Varem kirjutasin essee siis, kui miski hakkas väga häirima. 

 

Vabariigi aastapäeva kõnet juba kirjutate?

Veel ei kirjuta. Praegu pigem loen end sisse. Püüan Kadriorus igal õhtul lugeda. 

 

Tahab aega, et mõelda 

 

Olete jätkuvalt seda meelt, et kevadel teete ettepaneku valitsus moodustada valimised võitnud erakonna esimehele?

Jah – teen ettepaneku sellele, kes on saanud kõige rohkem hääli. 

 

Isegi sel juhul, kui tolle erakonna liidri tervis pole peaministriametiks piisavalt tugev?

Mul pole õigust hinnata muid kriteeriumeid. Teen ettepaneku inimesele, kelle erakond saab kõige rohkem hääli. Minu pädevuses pole anda teisi hinnanguid. 

 

Mida soovite eestlastele uueks aastaks?

Hoolivust. Eriti just jõulude ja aastalõpu ajal. Et igaüks näitaks armastust oma ligimeste vastu. Seda erineval moel. Aitad vanainimese üle tee, ei kihuta Tartu maantee pimedas kurvis jne. 

 

Mida te ise järgmiselt aastalt kõige rohkem tahate?

Ma pole sellele mõelnud, sest mul pole aega. Võib-olla võikski järgmisel aastal olla rohkem aega mõtlemiseks. 

 

21. detsembril 2006 Kadriorus