kantseleis

Intervjuud

- Reset + Prindi

"Ilves: Cameron seadis Briti valijate ette dilemma", ERR Uudised

© AP/Scanpix

23.01.2013

Merili Nael


President Toomas Hendrik Ilves kommenteeris tänast Briti peaministri David Cameroni teadet referendumist Euroopa Liitu kuulumise üle, et Cameron seadis valijate ette dilemma.

"Ma arvan, et tuleb nõustuda David Cameroni kõne kõige olulisema osaga, et me võime välja astuda, aga samad reeglid kehtivad meile ka siis, kui oleme väljaspool, aga meil ei ole enam sõnaõigust. Siin ta tabas probleemi väga hästi. Tõepoolest on nii, et ta ikka väga tahaks ja on väga kasulik brittidele, et nad on osa ühisturust, aga siis on nad nagu norrakad, et nad on osa ühisturust, aga otsused tulevad mujalt ja neil ei ole selle kohta midagi öelda. Minu meelest Cameron seadis selle väikese dilemma Briti valijaskonnale ette," rääkis Ilves "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

Ilvese hinnangul tasub Suurbritannia võimalikku lahkumist EList tõsiselt võtta. "Ma usun, et tasub täiesti tõsiselt võtta. Ma arvan, et on vähemalt mõned inimesed, kes arvavad, et Ühendkuningriigi osalemine edaspidi ELis on nii oluline, et nõustutakse nende nõudmistega," märkis Ilves.

Suurbritannia peaminister David Cameron lubas korraldada Euroopa Liitu jäämise küsimuses referendumi, juhul kui tema partei peaks 2015. aasta valimistel võitma. Briti valitsusjuht hoiatas, et kui Euroopa Liit ei tegele piisaval määral eurotsooni probleemidega ja konkurentsivõime küsimusega, eelistavad britid EList lahkuda.

President Ilves on eile ja täna Brüsselis mitmel rahvusvahelisel konverentsil ja seminaril kõnelenud Euroopa tulevikust ning infotehnoloogia võimalustest ja ohtudest. President ütles eile, et eurovastase populismi kasvu Euroopa Liidus soosib olukord, kus reegleid täitvad liikmesriigid aitavad neid, kes kokkulepetest kinni ei pea. Ilvese hinnangul oleks föderalism üks lahendus, kuidas parandada Euroopa Liidus kodanike kaasarääkimise võimalust.

Ilves on pakkunud ka välja, et üks võimalus, kuidas Euroopas arvestataks kõikide riikide huvidega on kahekojaline parlament. "Ma ei usu, et kahekojaline parlament teeb midagi tugevamaks, vaid kui räägime demokraatlikust legitiimsusest, siis praegusest süsteemist ei piisa. Aga see on lihtsalt üks viis kuidas kindlustada, et nii suurte kui väikeste huvidega on arvestatud," rääkis ta.


Artikkel ERR Uudiste veebilehel.