koned

Kõned

- Reset + Prindi

President Toomas Hendrik Ilves riigiõhtusöögil Soome Vabariigi presidendi ja proua Jenni Haukio auks Tallinnas 17.05.2016

President Toomas Hendrik Ilves  riigiõhtusöögil Soome Vabariigi presidendi ja proua Jenni Haukio auks Tallinnas 17.05.2016 © Raigo Pajula

17.05.2016

Lugupeetav president Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio.
Head sõbrad Soomest ja Eestist.

Arvoisa presidentti Sauli Niinistö ja rouva Jenni Haukio.
Hyvät suomalaiset ja virolaiset ystävät.


Me tervitame riigivisiidile saabunud Soome presidendipaari mitmes mõttes tähenduslikus hoones. Siinsamas "Estonia" teatrimaja kontserdisaalis kogunes 97 aastat tagasi Eesti Asutav Kogu, et luua seaduslikud alused noorele riigile, mis oli veel sõjas oma iseseisvuse eest.

Ent Asutava Kogu esimees August Rei ütles siis ka järgmised sõnad: "Iseäranis aga peame meelde tuletama vennasrahvast, kes on paljude vahvate vabatahtlikkude sõjameeste näol meie võitlust nii võimsalt toetanud. /---/ Ma panen ette tervitada Soome valitsust selle abi eest, mis meie oma võitluses Soome rahvalt oleme saanud."

Sellele järgnesid südamest tulevad elagu-hüüded ja võimas aplaus.

Ajalehe "Waba Maa" juhtkiri neil aegadel Soome vabatahtlike saabumise puhul võttis kokku eestlaste toonased, aga ettevaatavalt ka praegused tunded, meenutades, et "Kui vaenlased ütlevad: Finis Finlandiae ja Finis Estoniae, siis vastame meie: Elagu Soome! Elagu Eesti! Me võidame!".

Eestlased ja soomlased on korduvalt tõestanud, et me teame, mis on vabaduse ja ühtehoidmise hind ning seda, et naabrile saab loota. Eesti Vabadussõjas. Talvesõjas ja Jätkusõjas – Soome vabaduse ja Eesti au nimel. Iseseisvuse taastanud Eesti kaitseväge luues ja meie ohvitsere koolitades. Viimastel aastakümnetel ühistel välismissioonidel. Praegugi on Eesti jalaväerühm Soome pataljoni koosseisus ÜRO missioonil Liibanonis.

Me näeme Põhjala, Euroopa ja ka Atlandi-ülest julgeolekupilti tegelikult samamoodi. Meie omavaheline koostöö piirkondliku ja Euroopa turvalisuse hoidmisel ning suurendamisel on aina süvenev.

Kui vaatame Eesti ja Soome kahepoolseid suhteid, siis igas valdkonnas, ükskõik kuhu me ka pilku ei pööraks, näeme igapäevast ja tihedat koostööd. Naabritest hõimusugulaste puhul ei saagi see teisiti olla.

Soomes elavad eestlased ja Eestis elavad soomlased on üks silmnähtav kinnitus meie omavahelisest põimitusest. Nüüd seisavad Eesti ja Soome meie aastate pikkuse töö, ka kõhkluste ja mõistetavate vaidluste järel piirideta ühise e-riigi lävel. Siit edasi saavad mõlema maa riigiasutused vastastikku otsepääsu andmekogudele, mis hõlbustab sadade tuhandete inimeste asjaajamist.

Täna olime koos president Niinistöga Tallinna Tehnikaülikoolis, kus uue põlvkonna ettevõtjad arutasid Eesti ja Soome tulevikku just innovatsiooni võtmes. Jenni Haukio külastas aga Eesti Keele Instituuti, kus talle esitleti meie kahe maa keelekorraldajate ühisprojekti, Eesti-Soome Suursõnaraamatut, mis saab valmis ja ilmub siis, kui tähistame Soome 100 ja Eesti 100.

Need on lihtsad, aga kaasaegsed näited, kuidas hingeline ja geograafiline lähedus meid vastastikku mõjutab. Positiivselt.

Sõbrad,

Praegu seisab Euroopa ja õieti kogu demokraatliku maailma ees palju küsimärke. Ehk liigagi palju väikeste rahvaste vaatenurgast. Seetõttu on meie, kogu vabadusest lugupidava maailma ühtehoidmine erakordselt oluline. Nagu on ka tähtis, et püsima jääksid reeglid, mis Euroopat kokku seovad.

Oleme president Niinistöga sellest kõigest korduvalt rääkinud, ka tänastel kohtumistel. Arvan, et homses koolitunnis, kus meid intervjueerivad Viljandi ja Porvoo õpilased Kirke ja Lasse, ei pääse samuti neist teemadest. Ei peagi pääsema. Avatud pilk ja rahulik, argumenteeritud selgitamine on parim viis inimeste murede, kahtluste ja isegi hirmu hajutamiseks. See kehtib nii iga poliitiku kui ka kogu Euroopa kohta.

Lõpetuseks tulen tagasi Viljandi Gümnaasiumi juurde, kelle sõpruskooliks on Porvoo Linnankosken Lukio. Noorte eestlaste ja soomlaste ees on valla terve maailma uksed ning seda mitte piltlikult, vaid väga otseselt. Need tihedad sidemed, mis meile tunduvad iseenesestmõistetavad, ei pruugi seda olla järgmistele põlvkondadele. Eesti ja Soome sõpruse aluspõhja tugevdamiseks oleks seetõttu loomulik, kui igal Eesti koolil oleks oma sõpruskool Soomes ja vastupidi. Siin võiks olla üleskutse Eesti 100 ja Soome 100 tähistamiseks – 100 kooli siin koos 100 kooliga lahe teisel kaldal kui värske lähtekoht meie kestva sõpruse järgmiseks sajandiks.

Head Sauli ja Jenni, tõstan klaasi teie terviseks ning Soome ja Eesti vabaduse ja sõpruse auks.